Erinevalt prosopagnoosia põdejatest tunnevad Capgrasi sündroomiga patsiendid ära nägusid, kuid nende jaoks jääb puudu tunne, et tegu on tõeliselt nende lähedasega. Olenevalt inimestest võib haiguse avaldumine varieeruda. Osad patsiendid arvavad, et ka nende lemmikloomad, esemed või kodu on asendatud teisikutega. Samas leidub ka inimesi, kes rääkides läbi telefoni tunnevad oma lähedased ära. Siiani pole otseselt teada, mis täpselt põhjustab Capgrasi sündroomi. On täheldatud, et tihti avaldub haigus patsientidel, kes juba põevad mingit neuroloogilist haigust, näiteks Alzheimeri tõbe, dementsust või epilepsiat. Ka paranoidset skisofreeniat põdevad patsiendid võivad kogeda Capgrasi sündroomi. Teadlane Ramachandran teoriseerib, et Capgrasi sündroomi põhjustab kahjustatud ühendus oimusagara ja mandeltuuma vahel ehk puu...
Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...