Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
1 KÄBI VÄIKE KÄBI LASKIS VALLA OMA KÄED JA KUKKUS ALLA NÜÜD TA LAMAB MÄNNI JUUREL OMA SUURE ISSI JUURES. LOMP MIS SA TEED, MIS SA TEED PORILOMP ON KESET TEED EI SAA ÜLE, EI SAA ÜMBER KODUST TOO NÜÜD KASVÕI ÄMBER ET SAAKS TÜHJAKS KANDA LOMBI MUIDU AINULT RINGI KÕMBI G L O O B U S J A E L E V AN T KORD GLOOBUS ELEVANDILE TÄHTSALT ÜTLES NII: MU PEAL ON MANDRID, METSAD, MÄED SAARED, JÄRVED, LINNAD, JÕED AUTOD, LAEVAD, LENNUKID JA MAJAD TEHASED JA TEED KUS VAJA SIIS VEEL KAUPLUSED JA KOOLID LISAKS PINGID, LAUAD, TOOLID TÄDID, ONUD, ISAD, EMAD MINU KUKIL ON KA NEMAD ILMA MINUTA EI SAA KEEGI ILMAS ELADA. NII GLOOBUS VANTI ÕPETAS JA JUTU SAMAS LÕPETAS: RASKUSI MA SUURI KANNAN SILMAD SUL´GI ETTE ANNAN KUULAS ELEVANT JA MÕTLES GLOOBUST TUNNUSTADES ÜTLES: TÕESTI TUGEV OLED SA KAS VÕIN SU PEALE TOETUDA? KONN 1 ...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 Eesti muld ja eesti süda...............................................................................................................3 Elu armastan sind........................................................................................................................3 Ei meelest läe mul iial.................................................................................................................4 Et oleks rahu ja veidi päikest......................................................................................................4 Hulkuri valss...............................................................................................................................5 Hüvasti, Maria.....................................................................................................
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
