olulisemate infrastr objektide asukoha määramine, mh riigikaitse, puhkealad, kaitsealad, arvestades säästvat arengut) 3) üldplaneering (valla või linna territ arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus ja ehitustingimuste seadmiseks, mh rand & kallas, miljööväärtus, väärt põllumaadmaastikud) 4) detailplaneering (maakasutus ja ehitustingimuste seadmine tiheasustusaladel linnades ja alevites ning teistel detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel, mh krundid, haljastus, heakorrastus, ettepanekud kaitsereziimi kohta). Krunt ehitamiseks kavand maaüksus detailplan koostamise kohustusega alal. 1) teemaplan (konkreetne aspekt, nt teed) 2) osaplan (nt mõni linnaosa) 3) ühine plan (2 valda või
näiteks: arhitektuurne väärtus (silmapaistva või muul moel olulise arhitektuurse lahendusega hoone); ehitusajalooline väärtus (hoone kaudu on võimalik teada saada vana aja ehitustraditsioone); isikuajalooline väärtus (hoone on mõne tuntud arhitekti loomingu hea näide); ansambliline väärtus (koos samalaadsete hoonetega moodustab väärtusliku koosluse e. linnaehituslik miljööväärtus). Hoone väärtuste ja tähenduse hindamiseks tuleb tunda ka ajaloolist konteksti. Selleks on hea kaasata renoveerimisprotsessi arhitektuuriajaloolane või restauraator. Et lihtsustada renoveerimistööde prioriteetsust, võib renoveerimistööd jaotada kolmeks tasemeks: A, B, C: Tase A. Selle juures pööratakse tähelepanu eelkõige hoone ohutusele (kandevõime, tule-, kasutus-, keskkonnaohutus) ja tervislikkusele (piisav