Mihhaili juhtum Lugesin Mihhaili juhtumit, mis räägib mehest, kes sattus inimkaubanduse, täpsemalt tööorjuse, ohvriks Norras. Mihhail avastas töökuulutuse ühelt venekeelselt saidilt, kus pakuti ehitustööd Norras. Mihhailile lubati, et väljaõpe toimub kohapeal ja Norrasse sõidud kompenseeritakse. Lisaks õeldi, et tööleping sõlmitakse kohapeal ja huvilisi on väga palju. Lisati, et hiljem ei ole võimalik enam Mihhailil tööle asuda. Minu meelest selle juhtumi puhul on kummaline see, et mees ei uurinud varemalt firma tausta, kuhu ta tööle tahtis asuda. See on Mihhailist väga mõtlematu, minna tööle võõrasse riiki ja ta isegi ei uurinud informatsiooni firma ja tööpakkuja kohta. Töölepingut küsides, anti talle ette tööandja ja töötaja vahelise kokkuleppe paber, mille alusel saab tööandja palgast maha arvata kõik töötaja elamiskulud ja vajadusel ka trahvid. Sõidukulude hüvitamisega lubati tegeleda hil...
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
