Laanemetsad
Keskkonnatingimused
laanemetsas:
· Viljakas ja niiske muld.
· Lubjavaene muld.
· Tüüpiline puuliik on kuusk.
· Alustaimestik on vaheldusrikas
· Puud paiknevad tihedalt ning metsas on hämar
· Temperatuurierinevused on öösel ja päeval
väikesed.
Laanemets
Jänesekapsa-mustikakuusik Pikasilla lähistel. Foto A. Palo.
Rinded
· Puurinne:
harilik kuusk, harilik mänd, arukask, harilik
haab, harilik tamm
· Põõsarinne:
harilik sarapuu, harilik pihlakas, paju
· Puhmarinne:
pohl, harilik mustikas, lillakas, kanarbik,
kattekold
· Rohurinne:
ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn,
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
90 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
v3lts
Õppematerjali autor
LAANEMETS Olemus Eestis jagatakse laanemetsad 2-ks liigivaeseteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Levinud enamasti Lõuna-Eestis. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemetsad kasvavad laugete nõlvade jalameil, jääjärve tasandikel, moreentasandikel, moreenkattega mõhnastikel. Puistud kõrge tootlikkusega. Liigivaesed laanemetsad Jäänukid varasematest taigametsadest Kasvavad iseloomulikud taigametsade liigid:harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtne sõnajalg. Ohtne s Ohtne sõnajalg Kattekold Liigirikkad kuuse- ja kuusesegametsad Kujunenud kunagistest tamme-segametsadest Salumetsadele iseloomulikud vähenõudlikud liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn.
Samblarinne: harilik palusammal, harilik laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal Selgroogsed imetajad: Valgejänes, orav, pruunkaru, hunt Must kärbsenäpp Käbilind Pöialpoiss Ürask Laanesipelgas Muld peab säilima viljakas ja niiske. Minimaalsed temperatuuri erinevused päeval ja öösel Päikesevalgust vähe. Tingimuste muutumisel: Väheneb liigirikkus Loomade elu- ning toidutingimused muutuvad kesisemaks. Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu- Eestis, Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning Loode-Eesti. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 %. Täname tähelepanu eest !
lillakat jt. Sinilille kasvukohatüüpi leiame enam Pandivere kõrgustikul ja selle ümbruses. Tingimused koosluse püsima jäämiseks ● muld peab säilima viljakas ja Tingimuste muutumisel: niiske; ● liigirikkus väheneb; ● temperatuuri erinevused päeval ● loomade elu ning ja öösel minimaalsed; toiudutingimused muutuvad ● päikesevalgust vähe. kesisemaks. Laanemetsad Eestis Eestis on laanemetsad levinud Laanemets kuulub arumetsade sekka, peamiselt Kagu- Eestis, mis moodustavad Eesti Põhja-Eestis, Lõuna-Eestis ning riigimetsadest umbes 60...70 %. Loode-Eesti. Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest. Toiduvõrgustik Kasutatud kirjandus • http://metsas.weebly.com/laanemets.html • http://www.eestiloodus.ee/artikkel16_5.html (21.09.16) • http://l.facebook.com/l.php?u=http%3A%2F%2Fwww.botany.ut.ee%2Fjaa nus
Laanemets (MustlaNõmme Järvamaal) 5. rühm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Üldinfo Laanemetsad moodustavad 23% Eesti metsadest Eestis on laanemetsad levinud peamiselt Kagu Eestis, PõhjaEestis, Lõuna Eestis ning LoodeEesti Laanemets kuulub arumetsade sekka, mis moodustavad Eesti riigimetsadest umbes 60...70 % Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tinigmused koosluse tekkimiseks ja püsima jäämiseks Muld peab olema viljakas ja niiske Päikesevalgust vähe
Läti 43% Taani 11% Leedu 30% Holland 10% Saksamaa 30% Suurbritannia 9% Norra 28% Poola 28% Metsa elaniku kohta (ha) Kanada 9,32 Leedu 0,54 Soome 4,03 Prantsusmaa 0,23 Rootsi 2,85 Poola 0,23 Norra 2,05 Saksamaa 0,13 Eesti 1,3 Taani 0,09 Läti 1,03 Suurbritannia 0,04 USA 0,84 Holland 0,02 Eesti metsad: Kuuluvad segametsade vööndisse Valitsevad okaspuu-enamusega puistud, esineb ka lehtpuumetsi Tänapäeval suudavad looduslikult metsi moodustada kuusk ja mänd; kase- ja haavapuistud on ajutised (inimese vahelesegamiseta asenduvad lõpuks okaspuumetsadega) U. 5000 a. tagasi laialdaselt levinud laialehistest metsadest on praeguseks järele jäänud väga vähe Keskmine vanus 52 a. Küpsete puistute Eesti puistute jagunemine
). Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid
turbasammal Sl-sinilille KKT Parasniisked pruun mullad või karbonaat mullad. Boniteet 1a-1 Peapuuliik: kuusk, arukask. Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, mets- härghein, jänesekapsas, jänesesalat, mets- kastik, mets- kurereha, lakkleht, lillakas, metsmaasikas, maikelluke, külma-mailane, kandiline naistepuna, sinilill, võsaülane Samblarinne: metsakäharik, laanik, palusammal, turbasammal Salumetsad kõige viljakamad metsad, puhmarinne puudub. Nd- naadi KKT Mullad parasniisked, pruunmullad või karbonaat mullad. Rohurinne on liigirikas. Peapuuliik: kask, kuusk, tamm, saar. Boniteet 1a-2 Puhmarinne: puudub Rohurinne: longus helmikas, jänesekapsas, metskastik, koldnõges, harilik kopsurohi, lillakas, metspipar, naat, saluhein, kevadine seahernes, püsik-seljarohi, sinilill, salu-siumari, naiste sõnajalg, metstarn, metstulikas, metstähthein, salu-tähthein, lõhnav varjulill, võsaülane
Laanemetsad Mets on taimekooslus, kus peamiserinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid