Keemia aluste praktikum
Kuue lahuse kindlakstegemine
Juhendaja : Erika Jüriado
Nimi: Reijo Loik
Kuupäev:13.11.2013
Koostan tabeli
reaktsioonide kohta, mis lahuste kokkuvalamisel toimuvad.
NaOH
H2SO4
Na2CO3
NaCl
BaCl2
Al2(SO4)3
NaOH
X
Tekib Na2SO4, näha pole midagi
NaOH + BaCl2→Ba(OH)2 (vähelahustuv) + NaCl
NaOH + Al2(SO4)3→ Al(OH)3+ Na2SO4
H2SO4
NaOH+HS2O4→ NaSO4+H20
X
H2SO4+Na2CO3→Na2SO4+ CO2↑+H2O
H2SO4+BaCl2→ BaSO4↓+HCl
Na2CO3
H2SO4+Na2CO3→Na2SO4+CO2↑+ H2O
X
Na2CO3+ BaCl2→BaCO3↓+NaCl
Na2CO3+ Al2(SO4)3→ Al(OH)3↓+ CO2↑+Na2SO4
NaCl
X
BaCl2
NaOH + BaCl2→Ba(OH)2 (vähelahustuv) + NaCl
H2SO4+BaCl2→BaSO4↓+HCl
Na2CO3+ BaCl2→BaCO3↓+NaCl
X
BaCl2+Al2(SO4)3→BaSO4↓+ AlCl3
Al2(SO4)3
NaOH + Al2(SO4)3→ Al(OH)3↓+ Na2SO4
Na2CO3+ Al2(SO4)3→ Al(OH)3↓+ CO2↑+ Na2SO4
BaCl2+Al2(SO4)3→BaSO4↓ +AlCl3
X
Lahuste
kokkuvalamisel toimuvad järgmised protsessid:
1
2
3
4
5
6
1
x
selge sade
Sültjas sade
2
x
Eraldub gaas
Piimjas sade
3
Eraldub gaas
x
Sültjas sade
Sültjas sade
4
x
Väga õrn hägu
5
Selge sade
Piimjas sade
Sültjas sade
Väga õrn hägu
x
Piimjas sade
6
Sültjas sade
Sültjas sade
Piimjas sade
x
Tabeli järgi
järeldan,et lahuste järjekord on 1. NaOH, 2. H2SO4 3. Na2CO3 4.
NaCl 5. BaCl2 6.Al3(SO4)3
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
henry kaasik
Õppematerjali autor
OKSIIDID Metallioksiidid: nimetus à metalli nimi (vajadusel oksüdatsiooniaste)oksiid Mittemetallioksiidid : tavaliselt on molekulaarse ehitusega ja nimetus reagee Metallioksiidid on ioonilised ained ja molekule pole moodustatakse eesliidete abil (mono, di ,tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, rimine Näiteks CaO kaltsiumoksiid Fe2O3 raud(III)oksiid e. diraudtrioksiid nona ,deka) CO2 süsinikdioksiid N2O dilämmastikoksiidP4O10 tetrafosfordekoksiid reageerimi ne SOOLATEKITAJAD OKSIIDID NEUTRAALSED OKSIIDID
H2SO4 lahust ning spaatliga tahket Na2SO3 kuni värvuse valastumiseni (värvituks muutumiseni). Katse 11. Valada katseklaasi ~0,5 ml lahjendatud väävelhappelahust ning lisada 2 tilka KMnO4 lahust. Seejärel lisada tilkhaaval Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Katse 12. K2Cr2O7 lahusele (1...2 ml) lisada ~1 ml lahjendatud väävelhappelahust ja 1...2 ml Fe2+-ioone sisaldavat lahust. Katsete tulemused Katse 1. Hägu tekkis H2SO4-i lahusesse esimese paari tilga BaCl2 lahuse lisamisel, juurde lisades BaCl2 lahust muutus täiesti valgeks, mõne hetke pärast tekkis põhja suures koguses sadet. Molekulaarne võrrand: H2SO4 (aq) + BaCl2 (aq) = BaSO4 (s) + 2HCl(aq) Ioonvõrrand: SO42 (aq) + Ba2+ (aq) BaSO4 (s) BaSO4 on vähelahustuv ühend ning sadestus lahuse põhja. Katse 2. Al2(SO4)3 lahusele 2 M NH3*H2O lahuse lisamisel toimus lahustumine algselt ebaühtlaselt, muutus tihkeks, väikesed klombid katseklaasi seintel, väga hägune. Sadet polnud.
Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Eksperimantaalne töö Töö eesmärk: Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Töövahendid: Katseklaaside komplekt Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid: · Al2(SO4)3 lahuse pH-d hinnata metüülpunase lisamisega. Metüülpunane pöördeala (värvuse muutumise pH vahemik) pH 4,2...6,3 (sellest väiksema pH juures punane, suurema juures kollane). · Na2CO3 lahuse pH-d hinnata fenoolftaleiini lisamisega. Fenoolftaleiin pöördeala 8,3...9,9 (sellest väiksema pH juures värvitu, suurema juures punane). Töö käik: Sademete teke: Katse 1. SO42- ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust.
Redoksreaktsioonides märkida, milline ühend on oksüdeerija, milline redutseerija. Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Sademete teke Katse 1 SO42 ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada tilkhaaval Ba2+ ioone sisaldavat lahust. lisamisel tekib kõigepealt valge hägu ja seejärel sade. Tekkivaks sademeks on . Katse 2 Al3+ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada 2 M NH3 H2O lahust ammoniaagi lõhna püsimajäämiseni. NH HO lahuse lisamisel tekib valge hägu ja sade. Sade tekkis ainult lahuse pealmisse ossa, ei jagunenud võrdväärselt lahuses. Sademeks oli Katse 3 Pb2+ ioone sisaldavale lahusele (0,5...1 ml) lisada CrO42 ioone sisaldavat lahust. lisamisel läheb lahus kollaseks ja tekib sade. Sade vajub katskeklaasi põhja. Sademeks on . Hüdrolüüs Katse 4 Võtta ühte katseklaasi 1 ml Al2(SO4)3 lahust, teise sama palju Na2CO3 lahust. Hinnata lahuste pH-d indikaatoritega (lisada 2...3 tilka).
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö Reaktsioonid elektrolüütide lahustes Töö ülesanne ja eesmärk. Elektrolüütude lahustes toimuvate rektsioonide kulgemise peamiste põhjuste selgitamine, reaktsioonivõrrandite kirjutamine molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul, redoksreaktsoonide võrrandite tasakaalustamine. Sissejuhatus. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektroni, nimetatakse redutseerijateks, see aine ise seejuures oks?
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H2SO4 HNO3 HCl), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad nõrkade elektrolüütide
ELEKTROLÜÜTILINE DISSOTSIATSIOON on ioonide teke aine lahustumisel vees. Vastavalt sellele , kuidas ained vees lahustudes käituvad, jaotatakse need 1) elektrolüüdid ja 2) mitteelektrolüüdid ELEKTROLÜÜDID on ained, mille vesilahused sisaldavad ioone. Aineklassiti on elektrolüüdid alused, happed ja soolad, sest need ained lagunevad vees lahustudes ioonideks. Elektrolüüdid jaotatakse 1) tugevateks ja 2) nõrkadeks vastavalt sellele, kui palju nende vesilahustes ioone tekib. Tugevate elektrolüütide vesilahustes on ainult ioonid, järelikult nende molekulid ja kristallvõred lagunevad vee molekulide toimel täielikult ioonideks. Aineklassiti kuuluvad tugevate elektrolüütide hulka tugevad happed (H 2SO4 HNO3 HCl HBr HI), vees lahustuvad hüdroksiidid (leelised) ja kõik soolad. Nõrkade elektrolüütide vesilahustes on valdavalt molekulid, ioone on vähe; järelikult nende molekulid lagunevad ioonideks ainult osaliselt. Aineklassiti kuuluvad n
kahes katses pöörasime tähelepänu komplekside püsivusele. Täpsem töö käik on toodud „Katseandmete ja tulemuste analüüs“-i peatükis. KATSEANDMED JA TULEMUSTE ANALÜÜS Kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsiatsioon Katse 1. a) H2SO4 + FeNH4(SO4)2 – lisasin H2SO4 lahust kuni FeNH4(SO4)2 hüdrolüüsist tingitud punakas värvus kadus, lahus oli läbipaistev. Seejärel lisasin mõned tilgad NH4SCN lahust. Lahus muutus punaseks. Lahuse punaseks värvumine näitab, et lahuses oli vabu Fe3+ ioone. Fe3+ iooni tõestusreaktsioon: Fe3+ + NH4SCN ↔[ Fe ( SCN ) ] 2+ + NH4 b) NaOH + FeNH4(SO4)2 – aluse lisamisel tekib lahusesse oranž sade. Kuumutamisel mina otseselt ammoniaagi lõhna ei tundnud. Lahuses siiski on NH4+ ioone, lihtsalt selles reaktsioonis ei eraldugi ammoniaagi lõhn väga intensiivselt ja seetõttu ma seda ka ei tundnud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid