toovad endaga kaasa konkreetseid tagajärgi viimased võivad olla nii negatiivsed, kui positiivsed. Üks on igatahes kindel, konfliktid ei saa saa inimkonna puhul kunagi olema sajaprotsendiliselt välditavad. Meie võimuses on aga otsustada selle üle, kuidas me tekkinud konflikti või konfliktidesse suhtume, mil moel reageerime ning kui edukalt suudama konkreetse konflikti lahendada. Kuigi konfliktid on igapäevased, ei pöörata neile kohati piisavalt tähelepanu. Sotsiaalteaduse haruna on konfliktoloogia näol tegemist alaga, mis pöörab just tähelepanu konfliktidele, ka nende osapooltele ning aitab konfliktidega seonduvaid erinevaid tegureid paremini mõista. Konfliktoloogias on olemas ka selline mõiste nagu konfliktidiagnostika, mille all peetakse silmas antud konflikti sügavuti analüüsimist lähtudes kindlatest kriteeriumitest. Olles tõeliselt huvitav nähtus erinevatest vaatenurkades, võimaldab konfliktidiagnostika rakendada mitmeid
1 Situatsiooniülesanne Konflikti võib defineerida kui inimestevahelistes suhetes esinevat vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. Niisuguseid olukordi tunnetavad konfliktis osalejad arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne. Tavategevuses ei ole probleemiks mitte konflikt ise, vaid selle käsitamise viis. Konflikt iseenesest ei ole hea ega halb ning võib viia nii negatiivsete kui ka positiivsete tagajärgedeni. Siit tulenevalt on peamiseks, millele tähelepanu pöörata, konflikti lahendamine (mitte selle vältimine või allasurumine). Konfliktsituatsioonidest tulenevat stressi ja halbu tulemusi on võimalik vältida, jälgides ja juhtides oma käitumist. Mõningatel juhtudel on isegi kasulik konflikti stimuleerida leidmaks uusi ja paremaid viise edasiminekuks. Sa pead panema konflikti enda kasuks tööle. Konflikt tekkis muudatustes t...
Konfliktidega toimimine 1. Varjatud võitlus- Osapooled hakkavad kasutama alatuid võtteid, näiteks: vanade tülide ja vigade välja toomine, kummal eelmine kord õigus oli. Nad hakkavad üksteist ründama oma ütlemistega ja sellest tekib veel suurem tüli, et kalale minek jääb ära. 2. Kooseksisteerimine- Kumbki ei taha kaotajaks jääda. Nad teevad omavahel kokkuleppe, mingi aeg kalastavad roonurgas ja mõni aeg järve keskel, et näha kummas kohas parem on ja järgmine kord targem olla. Mõlemad saavad oma tahtmise. 3. Koostöö- Saavad aru, et mõttetu oleks sellise asja üle vaidlema hakata edasi, leiavad kokkuleppe mis mõlemat rahuldab, võivad valida täiesti uue koha järve ääres. Mõlemad on positiivselt meelestatud. Milline 10-st käitumisviisist oleks kõige sobivam ? Kõige rohkem sobiks koostöö, sest sellistes olukordades ei tasu minna veel suuremasse ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
