Kirjandus arvutiajastul Kahekümne esimest sajandit võib kutsuda ka arvutiajastuks. Tänapäeval kasutab pea iga inimene arvutit ja tänu arvutitele viiakse maailmas läbi palju muudatusi ja uuendusi. Miks üldse raamatuid loetakse? Mis saab kirjandusest tulevikus? Kas raamatukultuur hakkab hävinema? Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei ole järgmistel põlvkondadel võimalust õppida ja vaadata eelmiste sajandite kirjandust. Kuid samas on sellel ka positiivseid külgi. Näiteks panevad inimesed enda lood üles interneti leheküljele "Wattpad", täiesti tavalised jutud ja nii paljud autorid on just tänu sellele leheküljele saanud enda raamatuid lõpuks välja anda Kirjandus puhastab ja elust...
Teema 5. Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted Märkus: teemade numbrid ja pealkirjad on vastavuses M. Pikkovi konspekti teemadega. Teemade alajaotuste pealkirjad üldjuhul vastavuses ei ole. 5.1. Passiivsed resistiivsed vooluahelad Vaatleme passiivseid resistiivseid ("oomilisi") vooluahelaid; samas on mõnikord kasulik tuua paralleelseid näiteid mahtuvusi ja induktiivsusi sisaldavate ahelate kohta, aga ka aktiivahelate kohta, kui need näited aitavad erinevaid seoseid ja reegleid selgitada ja meelde jätta. Elektroonikalülituste puhul eeldatakse reeglina aktiivkomponentide olemasolu nendes. Aktiivkomponendid vajavad oma tööks mitmesuguseid toitepingeid, eelpingeid ja voolusid ning komponendi tunnusjoontel sobiva tööpunkti fikseerimist. See eeldab passiivsete ahelate tundmist ja oskust neid kasutada. Samuti vajatakse passiivahelaid signaalide...
annaabi.ee 
