4.4 Sots. maksud 5. EESMÄRGID 5.1 Lühiajalised eesmärgid 5.2 Keskmise pikkusega eesmärgid 5.3 Pikaajalised eesmärgid 6. SWOT ANALÜÜS 6.1Strenghts - tugevused 6.2 Weaknesses - nõrkused 6.3 Opportunities - võimalused 6.4 Threats- ohud 7. TURUNDUS 7.1 Strateegiad 7.2 Reklaam 7.3 Hinnad 8. FINANTSEERIMINE 8.1 Toetus 8.2 Omaosalus 9. KASUMIPLAAN 9.1 Sissetulekud 9.2 Väljamikeud 9.3 Lõppkasum 1 . IDEE, VISIOON JA MISSIOON 1.1 Idee ja tutvustus Äriideeks on rajada kalaküla Kalaküla Võrtsjärve äärde. Selline teenus, kus kohapeal saad ööbida, laenutada kalapüügivarustust, süüa ning ka kala püüda, Eestis puudub. Antud idee on suunatud nii algajatele kui ka proffessionaalsetele igas vanuses kalapüüdjatele. Eesmärgiks oleks saada klientuuri ka välismaalt ning muutuda tuntuks turismikohaks Eestis. Kalaküla asukohaks saaks Võrtsjärve läänekaldas üks ilus, loodusesõbralik ning vaikne paik.
1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid. Kuna haug on küllaltki paikse eluviisiga kala, siis annab iga tsoonist püütud isend teavet just selle tsooni kohta. Nende kahe tsooni kõige suuremaks erinevuseks on see, et esimene on täielikult Kasarist tuleva vee mõju all, teises avaldab (olenevalt tuultest) mõju ka Väinamerest lahte tungiv riimvesi. Kolme aasta (1982, 1983, 1984) kokkuvõttes saadi järgmised tulemused. Tabel 1