Tagasivaade Eesti jäätmekäitluse arengule aastatel 2008-2033. Vaadates tagasi Eesti jäätmekäitluse arengule, võib öelda, et olukord on tunduvalt paranenud. Vähenenud on jäätmehulk ning jäätmete korduskasutus on suurenenud. Eestisse on rajatud ka jäätmetepõletustehaseid, millest tulenev soojusenergia on leidnud laialdast kautust. Paljud prügimäed on suletud ning Eestisse on rajatud palju uusi jäätmekäitluskeskusi. Samuti on väga edukas olnud pakendijäätmete kogumissüsteem ning on arendatud üleriigilist pakendijäätmete kogumisvõrgustikku. Paranenud on ka jäätmevedu suvilapiirkondades ning Eestisse on rajatud palju ohtlike jäätmete kogumispunkte. Suurem osa Eestis tekkivatest jäätmetest ladestatakse siiski prügilatesse, kuid biolagunevate jäätmete osakaal on tunduvalt vähenenud. Enamasti ladestatakse prügilatesse ainult kasutuskõlbmatu prügi. Olmejäätmete hulgas ei tohi olla üle 15% biolagunevatest jäätmetest, milleks on eelkõige köögi...
Probleemtooteregister on register, kuhu koondatakse andmed probleemtoodete tootjate kohta ning kus hoitakse ja töödeldakse Eestis toodetud, Eestisse sisseveetud ja Eestist väljaveetud probleemtoodete ja probleemtoodetest tekkinud jäätmete taaskasutamise andmeid. Tootjad on kohustatud end registreerima probleemtooteregistris ja esitama registrisse andmeid turule lastud probleemtoodete ning kogutud ja taaskasutatud probleemtoodetest tekkinud jäätmete kohta. Korralik jäätmehooldus tagab puhtama elukeskkonna Eesti elanik tekitab umbes 410 kg (2,6 m3) olmejäätmeid aastas. Kogu Eestis tekib kokku ca 500 000 tonni olmejäätmeid aastas. Umbes pooled omavalitsused on korraldanud nõuetekohase jäätmekogumisvõrgustiku, mis tähendab, et nende territooriumidel on loodud jäätmetega toimetulekuks vajalikud võimalused. Pooltel omavalitsustel aga korraldatud jäätmevedu puudub hinnanguliselt pole prügiveoga liitunud vähemalt 270 000 elanikku.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
