Kenno Mardi 10.C Isamaa, see on koht, kus avasin silmad ja koht, kus sulen silmad Juhan Liiv „Sinuga ja Sinuta“ Isamaalineluule Juhan Liiv on Eesti tuntumaid luuleklassikuid. Juhan Liiv armastas oma isamaad. Ta tegi seda nii suure tõsidusega, et kirjutas sellest palju isamaaluulet. Isamaaga seoses on Liiv toonud sisse tuge- vaid tundeid kodumaa vastu õnnetu ja haigettekitava armastuse näol. “Sinuga ja Sinuta”- “mu silm ta pinnal igatsevalt uitis”. Selles luuletuses väljendab ta oma rohket armastust isamaa vastu. Siin on tõestatud tema usku isamaasse, et ta on isamaale truu. Tema arvates
lemmikaastaaeg on sügis, kevadluuletustes ootusärevus ja salapära, suveteemaline luule on tihedalt seotud inimese tööga. Loodusluule üleminekuks romantiliselt suunalt realistlikule. Sügis on kahesugune: kirgas, kirev ja kuldne sügis, teisalt porine ja masendas, mis on Liivi kõige hingelähedasem, tõmbab paralleele oma eluga. Talveluule karge, napi sõnastusega saavutatud huvitavaid rütmi- ja kõlaefekte. ,,Sügisene kodu" ,,Külm" ,,Sügisetuul" Isamaalineluule äärmiselt kriitiline ja realistlik. Liiv nägi eelkõige Eestimaa varjukülgi. Ajastust tingitult oli see loomulik. Tihedalt seotud ka Liivi endaga ta pidas ennast üheks osaks Eestimaast. Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Kõige selgemalt võtab tema isamaaluule kokku lõpumõte luuletusest "Sinuga ja sinuta" Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" ,,Ta lendab mesipuu
annaabi.ee 
