Tähtsaimad saksa kõrgromantikud olid Hoffman, Chamisso, vennad Grimmid, oma varasemas loomingus ka Heine. Saksa romaani tõid romantikute zanriuuendused fragmentaalsust : Jutustavasse loose põimiti värsse, kahekõnesid, laule, mõtisklusi, kirju, muinasjutte, legende ja palju muud. Lüürika tugines suurelt jaolt folkloorile. Johann Christian Friedrich Hölderlin (1770-1843) Üks suurimaid saksa lüürikuid Hölderin õppis Tübingeni ülikoolis teoloogiat ning huvitus juba nooruses vanakreeka mütoloogiast ja kirjandusest. Tema looming, mis järgis algul klassitsismi põhimõtteid, kuid suundus hiljem romatismi poolde, ülistab ilu ja harmooniat ning toetab vabadusideaale. Hölderin tõi palju uut ka poeetikasse, eriti keelelise väljenduse alal. Ta hülgas oma luules riimvormid ja kasutas sageli kreeka luule meetrumeid.
See on jäänud Tiecki pärandina tänapäevani alles. Kui romantism üldise pildina hakkas välja joonistuma, siis sai selgeks, et Hölderlinil on ühiseid jooni k inglise romantikutega. Jena koolkond käis koos, tegutsestid koos - selles mõttes Hölderlin ei ole Jenalane. Hölderlin leidis mõistmist jenalaste juurest. Hölderlini elusaatus kujunes traagiliseks ja kurvaks - ei kasutanud oma edu jenalaste ringis ära, ta ei jätkanud oma teoste publitseerimist, vaid tõmbus eemale. Hölderin veetis oma elu lõpu vaimuhaiglas. Hölderlin on jenalaste kaasaegne, aga ta ei kuulu nendega ühte kimpu, sest ta oli liiga originaalne. 1770-1843 tema eluaastad. Sellisena on ta võrreldav varalahkunud autoritega. Schillerile ja Goethele ei meeldinud Hölderlini looming. Ebatüüpiline luuletaja. Elu aeg oli väga malbe, leebe ja pigem taanduv isik. Sunnitud õppima minema teoloogiat 1798-1803. aastani - seal sai õppida
annaabi.ee 
