Mesilasmürk Mesilasmürk koosneb väga paljudest keemilistest ühenditest ja see mõjutab organismi mitmel moel. Mesilasmürgist valmistatakse mitmeid preparaate. Allergilistele inimestele ohtlik, sest võib tekitada surmaga lõppeva reaktsiooni. Mürgised ämblikud Ämblike seas leidub võrdlemisi palju mürgiseid liike. Nendest enamiku mürk on inimesele ohutu. Peruus elava võrkurlane ja Brasiiliast pärit huntämblik. KeskAasias elava karakurd ning selle Ameerikas esineva lähisugulane must lesk. Kurakurdi mürk on 15 korda tugevam lõgismao mürgist. Kummagi liigi puhul suurendab ohtu nende väiksus. Huntämblik Võrkurlane Must lesk Tänan kuulamast!
Madalsoo Koostaja: I rühm Taimed Soopihl Soovõhk Kollane võhumõõk Ubaleht Sooneiuvaip Peetrileht Putukad Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, päriskärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk. Ämblikulised Hiidämblik Hüpikäblik Ristämblik Huntämblik Kangurlane Sireämblik Kahepaiksed Kõikjal soodes rohukonn, sageli rabakonn, Peipsi ääres rohekärnkonn. Väikestes sooveekogudes esineb tähnikvesilikku. Rohukonn Roomajad Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Imetajad Suurimetajad tulevad soodesse aastaajati (peamiselt suvel) või satuvad sinna juhuslikult. Arenenud põõsarindega soometsades: metskits, põder, metssiga, valgejänes.
Huntämbliklased ( Pardosa & Lycosa ) Huntämbliklased kuuluvad sugukonda huntämbliklased, seltsi ämblikulised ja klassi ämblikulaadsed. Ta esineb terves maailmas, peale polaaralade. Enamus ämblikke püüavad saaki võrku punudes, huntämblik ajab saaki aga taga, sealt on ka ta nimi pärit. Huntämbliklased on väga osavad jahimehed, kes esinevad erinevates elukeskkondades. Harilikult esinevad nad siiski kuivades ja hõredavõitu paikades, eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi
Loomad Roomajad: Kuivemates sooservades, kraavikallastel rohkesti arusisalikke ja rästikuid ning vaskusse. Rästik Vaskuss Loomad Putukad: Üle 1500 liigi. Kõige liigirikkam rühm mardikalised. Suvel hulgaliselt kärbselisi: viljakärblane, pärisk ärblane, rohekärblane ja 11 liiki parme. Septembris palju sääski: karksääsk, sääriksääsk . Ämblikulised: hiidämblik, hüpikäblik, ristämblik, huntämblik, kangurlane, sireämblik. Loomad Arenenud põõsarindega soometsades: metsk its, põder, metssiga, valgejänes, mäger, rebane. Pisinärilistest: uruhiir. Metskits Uruhiir Madalsoo teke Ø Madalsoo on soo, mille vesi pärineb peale sademete ka põhjaveest. Ø Madalsood kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel. Ø Madalsoo on väga liigirikas kuna põhjavesi rikastab turbakihti hapniku ja toitainetega.
heinamaadega piirnevaid Emaslind on pisut väiksem ning metsi. ühtlaselt tumedat pruuni värvi. Nii emas- kui ka isaslinnul on kulmul Teder punakas näsa. Sooritsikas Soo-rohutirts Huntämblik Päriskonnalised Harilik kärnkonn kasutab Tiskasvanud kärnkonn on väga Harilik kärnkonn elab hääitsemiseks krooksumist krobelise nahaga loom. Tavaliselt on väga mitmekesistes harilikud kärnkonnad pruunikad, kuid paikades. Tüüpiliselt
Ämblikud rebivad lõugtundlatega saagi puruks, lasevad saagi kehasse seedemahla ja imevad hiljem poolseeditud toidu. Lõugkobijaid kasutatakse kompimiseks ja saagi kinnihoidmisel. Ämblikuliste üheks omapäraks on võrguniit, mida toodavad tagakehal olevad võrgunäärmed. Võrguniiti kasutatakse püünisvõrgu kudumiseks, võrgust valmistatakse munakookonid, sellega vooderdatakse urud. Võrguniit on nagu julgestuseks ronimisel. Noored ämblikud kasutavad võrguniiti levimisel huntämblik, ristämblik 9.2. Klass: Hulkjalgsed maismaal, ussilaadne lüliline keha, igal lülil vähemalt 1p jalgu, pea kehast hästi eristunud, lihtsilmad, varjatud eluviisiga Selts: Sadajalgsed aktiivsed röövloomad, varjatud eluviisiga, keha lapik, 1p tundlaid, 3p lõugu. esimsed kerejalad muutunud haardeeluniks (lõugjalad), tipul mürginäärmetega küünised. Igal kehalülil 1p jalgu, lohajalad jalapaare 31-177
annaabi.ee 
