Humanitaarõiguse analüüs Kaisa Kamenik Erinevalt inimõigustest, mis on laiem mõiste, on humanitaarõigus rohkem seotud relvakonfliktidega, mis püüab eelkõige kaitsta selles kannatavaid ja osalevaid tsiviilisikuid. Samas pole humanitaarõigused lihtsalt etteantud normide kogum, vaid sellega kaasnevad lisaks õigustele ka kohustused, mistõttu on see tekitanud sõjakolletes palju poleemikat – vana arusaam, et sõjas on kõik lubatud, ei tohiks ikkagi kehtida. Eristada saab kahte rahvusvahelist õigust – Haagi õigus, mis reguleerib relvakonfliktis osalejate õigusi ja peale II ms loodud põhjalik Genfi konventsioon, mis eelkõige sätestab tsiviilisikute kaitse
tasakaalu inimõiguste kaitse ja sõja vajaduste vahel. · 1864 võetakse vastu esimene konventsioon humanitaarõiguse kohta, ,,kõiki haavatuid ja haigeid tuleb kohelda võrdselt". Aga lubatud positiivne diskrimineerimine - kui on objektiivsed põhjused, siis võib paremini kohelda, nt kui inimesel on raske kõhuhaav, siis teda ravitakse enne, kui isikut, kes on saanud kuuliga õlga kergelt riivata. · Inimõigused ja humanitaarõigused ei välista üksteist. Nad kehtivad kohati samaaegselt. Ei saa öelda, et humanitaarõigused kehtivad ainult sõjaolukorras. Humanitaarõigused kehtivad ka rahu ajal, nt õpetatakse, kuidas tuleb sõjategevuses isikuid kohelda. · Võitlus orjuse vastu ja orjuse keeld on elementaarseid inimõigusi. Juba 18 sajandi lõpus hakati selle vastu võitlema. 1815 Viini Kongressil jõuti poliitilise konsensuseni, kus lepiti kokku, et orjakaubandus tuleb likvideerida
annaabi.ee 
