Heini K. P. Hediger (1908–1992) Heini K. P. Hedigerist Heini Hedigeri oli lapsepõlvest saadik huvitanud loomadega suhtlemine ning tema suurimaks sooviks oli teise liigiga vestlemine inimtasemel. Seetõttu veetis noor Hediger suure osa oma ajast loomade seltsis, kogudes enda hoole alla mitmeid erinevaid liike ning jälgides nende käitumist. (Faverau 2010: 237) Hedigeri huvi loomade vastu viis ta õppima zooloogiat, botaanikat, psühholoogiat ning ka etnoloogiat. Oma õppe ajal osales ta välitöödel, mille käigus avastas ta uusi liike ning tegeles põhjalikult signaalkrabide käitumise uurimisega. Täpsemalt uuris Hediger ka signaalkrabide põgenemiskäitumist
tõstatas ta mitmeid olulisi küsimusi ja pakkus välja üldsemiootilisi konseptsioone, mis võimaldavad edasist biosemiootilist uurimist. 6) Thomas A. Sebeok (1920-2001) – Tegeledes mitteverbaalse kommunikatsiooni ja loomade suhtlemisega, rajas ta zoosemiootika, andis sellele teadusharule ka nime. Oli ajakirja “Semiotica” asutamisest kuni surmani selle peatoimetaja. Ta on tänapäevase biosemiootika isa. 7) Heini K.P. Hediger (1908-1992) – Šveitsi zooloog ja zoosemiootik. Juhatas pikka aega Zürichi loomaaeda, enne seda ka Berni ja Baseli loomaaeda. Ta tegeles loomade käitumise uurimisega, eriti nende ruumitaju ja ruumisuhete e prokseemikaga. Selle tulemusega uuendas ta loomade hoidmisviise ja puuride ning aedikute ehitust loomadele oluliselt sobivamaks. Tema uuendused loomade pidamisel võeti kasutusele paljudes maailma loomaaedades. Loomad
keskkonnamärkide objektidena: eri koosluste piirialad, loomade rajad maastikus, veekogud, ajalised sündmused (mussoonvihmad, metsatulekahjud, lume sulamine jt). Keskkonnasemioos ebapiisavalt kirjeldatud valdkond. Teiseks võimaluseks semioositüüpe jaotada oleks keskenduda interpreteerijale. Tembrocki jaotus: 1. Ruumisemioos elusolendi paiknemine ruumis, ruumi jaotumine kohtades loomade jaoks, looma personaalse sfääri ulatus (H. Hediger), orienteerumine, seondub keskkonnaga, milles loom elab, ja taktiilse meelega (nt veeelanikel vahetu kontakt veekeskkonnaga) 2. Ajasemioos ajaeristused, mida elusolend võimeline tegema, hetke pikkus ja aja subjektiivne kiirus tema jaoks (teo jaoks on aeg palju aeglasem kui inimese jaoks, aga lindude jaoks kiirem), tegevuste ajastamine ja sünkroniseerimine, ööpäevarütmid 3. Ainevahetuse e metabolismi semioos toidu otsimine, äratundmine,