ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 1 Tööstusliku sagedusega kõrgepinge allikad ja mõõtmine Labor mõõdetud: 02.11.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Tallinn 2009 Sisukord Töö eesmärk 3 Katseseadme põhimõtteskeem 3 Mõõtetulemused tabelites 4 Kuullahendi abil gradueeritud pingeallika primaarpinged ja iga primaarpinge 5 gradueeritud koefitsiendid, ning otsitav gradueerimis koefitsient Mõõd...
Termomeetri töö töötab soojuspaisumine Mida kõrgem on temp, seda rohk vedelik paisub. Mida peenem on paisumistoru, seda tõesem on termomeeter. Termom möödab iseenda temp, sest samba kõrg sõltub sellest kui palju vedelik paisund on. Kuidas minu temp mõõdab? Kui mina olen vedeliku anumaga kontaktis, siis toimib soojusülekanne minult termomeetrile Seni kuni minu ja termom. Temp saavad võrdseks. Kuna temp on võrdsed, siis kuigi termom möödab enda temp, siis meie temp on võrdsed. Gradueerimine Termom vee-ja jää seisusse ja märgin skaalale 0. Panen termom keevasse vette ja märg skaal 100 Jaotan 0-100 vahelise osa 100äks osaks ja saan C skaala. Absoluutne temp skaala Ainult posit. Kõike madalam on 0 levaadi K= -273,15C Kõige madalam temp, mida praktil pole võimalik saada, sest aineosak soojusliik lakkab Kui C=>K siis liidame C+273K Kui K=>C siis lahutame K-273K Enamik aineid soojen. paisub, jahtudes tõmb kokku. Seda nim soojuspaisumiseks.
tegu kui aine on valgust kiirgav, on tegu kiirgusspektriga, kui aine on valgust neelav, on tegu neeldumisspektriga. Tänu nendele omadustele on kergesti võimalik määrata ära aine omadused. 9 Kasutatud kirjandus Hans-Peter Götz ,,Füüsika" http://et.wikipedia.org/wiki/Spekter http://tera.chem.ut.ee/~koit/arstpr/spe.pdf fyysika.onepagefree.com/.../Ettevalmistus%20optika%20arvestuseks..doc ,,Spektromeetri gradueerimine ja aine neeldumisspektri uurimine" Praktikumi juhend 10
side olemasolust avatud ja suletud süst. Juht.obj.olekuid kirj.n- mõõtmelises oleku-ruumis. Pidevale olekule vastab olekuruumis kujutis-punkt, mille asend olekuruumis on määr.n-olekuga X sõltuvalt muutujate väärtustest võib obj.kuj.punkt sattuda olekuruumi eri piirkondadesse millele vastavad obj. Eri-nevad diskreetsed olekud. 1. Juht.olekumuutujate hin-damisel 2.Hägusloogiline juht.-Juht.toimub spets.hägus-loogika kontrolleriga. 1.sis,suuruse gradueerimine ning hägustamine. 2.loogiliste otsuste tegemine e.otsustamisloogika. 3.välj.sign.gradueerimine ja kvantitatiivse juhttoime mood. e.selgitamine. Nende ül.lahend.põhineb a)süst.looja e.experdi kogemusel ja teadm. b)intuitiivsel tegevusel c)juht.obj.hägusal mudelil d)süst.iseõppimisel. (süst.mis korrigeerib oma otsuseid) Häg.loog.juht.kvaliteet sültub suurel määral sis.muutuja skaala gradueerimisest. Gradueerida võib kogu skaala ulatuses ühtlselt e
Näitmõõtevahendi kalibreerimisel tehakse kindlaks näidu ja mõõtesuuruse vaheline mõõthälve, mõõtude korral aga mõõdu nimimõõtme ja leppeväärtuse vaheline mõõtehälve. Kalibreerimisega on tegu ka siis, kui määratakse pingemõõturi skalaartegur või tehakse kindlaks skaalaga varustatud ampermeetri näitude ja voolutugevuse leppeväärtuste vahelised mõõtehälbed.Kalibreerimismenetluse erijuhtumiks ontingskaalaga varustatud mõõtevahendi gradueerimine.. Gradueerimine on aga mõõtevahendi sisendsuuruste (mõõtesuuruste, stiimulite) ja väljundsuuruste (mõõdiste, kostete) vahelise sõltuvuse või mõõtehälvete kindlaksmääramine tabeli, graafiku või valemi abil. seega kalibreerimisel saadakse arvuline tulemus mõõtehälbe väärtus koos selle väärtuse määramatusega, mis vastandmärgiga varustatuna on parandi väärtuse hinnanguks.
pöörisvoolu suurusest, tühikutest jne. Kõik elektri- lised kontrollimeetodid on suhteliselt kergesti teos- tatavad, neid saab hõlpsalt korrata ja automati- seerida, kuid samal ajal on raske elektrilisi suurusi (vool, pinge, takistus jm.) üle viia defekte iseloo- mustavatesse mõõtühikutesse. Seetõttu on elektri- liste kontrollimeetodite puhul peamiseks raskuseks elektrimõõteriistade gradueerimine. Sele 1.14. Ultrahelikatse Mittepurustava kontrolli edukus sõltub esma- joones sellest, kas meetod vastab kontrollitavale - 13 - Tabel 1.7. Soovitused mittepurustavate saamise käigus need on tavalisandid, ja spet- kontrollimeetodite kasutamiseks siaalselt lisatud need on legeerivad elemendid. Nii