GERMAIN PILON KRISTOFER SEIL 10.A ELULUGU · G.Pilon sündis 1535. aastal Pariisis ja õppis koos oma isaga, Antione Piloniga. · Huvitav fakt on, et ei ole teada täpne sünniaasta. Arvatakse kas 1535 või 1525. · Prantsuse renessansi (hilisrenessansi) skulptor. · Dokumendid näitavad, et tema ja tema isa koostööl valmisid mitu religioosset kuju ja hauakambrit. · Õppis töötama marmori, pronksi, puidu ja terrakotaga. · Tänu sellele, et arvatavasti sündis ta 1525 on tema nimel ka mitmed hilisemad tööd nagu näiteks marmori kujutis "Diana with a Stag", mis algselt oli Chateau d`Aneti nimel. Nüüd on see kunstiteos Louvreis. · Hiljem töötas ta koos Pierre Bontempsiga. PEREKOND · André Piloni poeg · Noémie Gauthieri vend · Germain Piloni poolvend · Temast ei jäänud maha ühtegi jälgijat, kes oleks võimelised edasi kandma tema väljendusrikast stiili, kuid tema hoolikalt töödeldud varasemad portreed jätkasid mudelit...
Prantsuse kunst 16. sajandil Pr.-maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, sh. ka Leonardo. Siiski ei toimunud tavaline kunsti matkimine, vaid prantsuse kunstnikud lõid oma, kauni, selge ja peene renessansskunsti, mis aga algusest peale teenis ainult valitsejaid. Loire'i oru lossid o François [Fra(n)ssoo] oli mitme lossi ehitaja või täiendaja · Blois' loss o Lossi õue ehitatud keerdtrepp kannabki François'i nime. · Chambordi loss [saa(n)boor] o Segastiilis, selles ühinevad keskasegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus ümartorne meenutavad vormid nurkadel ja kõrge katus. Palazzode mõjul aga pole lossil kindluslikku, sõjalist välimust, vaid fassaade ilmestavad akende read ja renessansli...
Madalmaade renessanss 15.sajandil Jätkub hilisgootika õitseng nii skulptuuris kui arhitektuuris. Ei levi uuestisünni teooriad. Erines Itaaliast iseseivuse puudumise tõttu, kuulus hispaaniale (kunstiga anti edasi rahvuslikkust, majanduslikult kiire areng linnakodanluse rikkus). Kunsti tellisid linnakodanikud, ehk siis kunstnikud olid linnakodanluse teenistuses. Ei otsita ideaalproportsioone antiigist. Kunst oli väga maalähedane. Tähtsal kohal inimeste võrdsus ja õigus. Levivad ketserlikud ideed ja seega usulised pildid on olmelisemad ja õpetlikud. Palju on moraalitsemist, inimese hingeelu on oluline, keha on teisejärguline. Puudub itaalialik toretsemine ja elegants. Esimesel kohal on hingeelu avamine. Tõuseb tahvelmaali osatähtsus, kunst on privaatne ja kuulub kodanlusele. Itaallastel on ranged matemaatilised reeglid, Madalmaade kunstnikud lähtuvad kogemusest. Madalmaade kunstnikud kasutavad kogu 15.sajandi õlivärve- eredamad värvid ja...
annaabi.ee 
