Filmikunsti ajalugu 31.01.12 The age of pioneers: the early history of film How the horses helped to ivent the cinema. Cinema was invented by accident. 1872, west coast: leland standford, party, rich people, end of the 19 century, bored. Stanfrod talks friends about horses: problem: question is, what happens with the hooves while its moving, running. Bet, with eyes, can't settle this. Cannot ever see if the hooves touch the ground. Stanford has enough money, hires most famous photographer. Eadwerd muybridge, comes to usa. Tells him to settle this with photography. That time with photography you cannot get any informatio either. Started to install boxes, in each box, there was a camera. Does the hooves touch the ground or not? Fast shutter, can freeze the moment. Makes fast shutters, to record this. Finds solution, hooves are touching. The prerequisites for cinema: camera(edison and dickson), film stock that is flexible and stable to ru...
Sünopsis: "Hotel Rwanda" Filmi ajalooline taust Rwanda genotsiid leidis aset aprilli teisest nädalast kuni juuli kolmanda nädalani (s.o umbes 100 päeva jooksul) 1994. aastal Ida-Aafrikas asuvas väikses Rwanda Vabariigis. Rwanda genotsiidi uurides on teadlased tunnistanud erinevate põhjuste koosmõju – sisemised pinged, välised mõjud ning psühholoogilised faktorid viisid tapatalguteni, milles kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Põhiliselt tapeti etnilisi vähemusi – tutsid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid) Sünopsis Filmi “Hotel Rwanda” tegevus toimub aastal 1994, mil hutu ja tutsi rahvaste vahelised konfliktid arenevad sõjani. Filmi peatgelane, Paul Rusesabagina (Don Cheadle), on Rwanda hotelli manager. Paul ise on hutu, ent ta naine, Tatiana (Sophie Okonedo) on tutsi rahvusest. Alguses tundub elu Rwandas rahulik, ent olukord muutub üha ärevamaks, kui president mõrvata...
Klassikalise Hollywoodi iseloomustus ja John Fordi „Vihakobarad“ Kaisa Kamenik Hollywood on sünonüüm ameerika filmile. Sellega on tuttavad kõik ning ka enamik tavavaatajale kättesaadavatest ehk kinos ja televisioonis näidatavatest filmidest on just sealsete suurte filmikompaniide toodang. 20.sajandi filmi arengut enim mõjutanud ameerika filmitööstus on laias laastus jagatud mitmesse perioodi ning antud kirjatükk keskendub neist esimesele – klassikalisele Hollywoodile, mille perioodiliseks määratluseks võiks olla 1920- 1940-ndad. Vaadeldavast ajastust toon filmi näiteks John Fordi 1940.aasta filmi „Vihakobarad“, mille abil püüan illustreerida, kuidas tollane film kujutas USA sotsiaalset tegelikkust. 1910-ndate paiku hakkasid mitme filmikompaniid oma ärisid üles seadma Los Angelese lähedale – eelkõige soosis seda kliima. Dekaad hiljem domineeris see paik, Hollywood,...
“12 aastat orjana” Film käsitleb võitlust ellujäämise ja vabaduse nimel. Lugu rääkis mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup, kes elas vaba mehena koos oma naise ja kahe lapsega New Yorgis. Ta oli haritud, andekas ja ettevõtlik inimene. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakus huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Temalt rööviti tema väärikus ja eneseuhkus. Teda alandati ning igasugune püüdlus vastuhakkuks lõppes karistusega. Ta puutus kokku julmusega ning ebaõiglusega. Orje koheldi ebainimlikult ja nad olid nagu alamad, kes pidid kõiki käske täitma. Solomon oli vangistuses 12 pikka ja rasket aastat. Filmis kasutati orjakaubandust, mis on keelatud. Orje piinati, karistati, peksti, alavääristati, alandati jne. Seda tehti nende nö “isanda” tahte järgi. Orjadel oli lihtsam pea alla suruda, lasta ennast alavääristada kui vastu hak...
12 aastat orjana ,,12 aasat orjana" põhineb tõestisündinud lool, mis kajastab Solomon Northupi elu orjana. Filmi tegevustik toimus 12 aasta vältel. Solomon rööviti 1841.a Washingtonis. Ta oli vaba mees kui ta rööviti ning müüdi orjana maha. Samuti oli tal oma pere, naine ja kaks last, kes maha jäädes olid veel üsnagi väikesed. Ta tahtis oma perele paremat elu ja otsis tööd, mis raha sisse tooks. Solomon oli tark mees, ta oskas lugeda ja kirjutadagi. Ta oskas samuti ka viiulit mängida. Just tema viiuldamisoskusest algaski see, kui ta kohtus kahe mehega Saratago Sprinsis. Nemad lubasid talle palju raha viiuldamise mängimise eest. Alguses käitusid nad Solomoniga väga hästi, ka Solomonile tundus kõik see uskumatuna, aga ta siiski uskus nende lubadustesse. Kui nad olid teel Washingtoni, siis joodeti ja uimastati Salomon õhtusöögil ära, pandi ahelatesse kinni ning müüdi orjana maha. Ta hakkas töötama Louisiana p...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
