KORDAMISKÜSIMUSED 1. 1 meetri pikkune raudpleki riba pikeneb soojenemisel 100 K võrra 1,2 mm. Samasugune vaskpleki riba samal tingimusel 1,7 mm võrra. Mis juhtub kui vask ja raudplekk kokku neetida ja siis soojendada või jahutada? Paindub kõveraks, soojenedes kõveraks, jahtudes tõmbub algasendisse. Kasutus: radiaator, triikraud, osad saunatermomeetrid. 2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeli...
KORDAMISKÜSIMUSED II 1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur. 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Aine soojendamisel hakkavad aineosakesed kiiremini liikuma. 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristallstruktuur laguneb.(molekulide keskmine kineetiline energia jääb sama suureks). 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. Vt VIHIKUST! 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa. 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud temperatuuri muutusega? Kineetiline. 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine oleku muutusega? Potentsiaalne. 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia haara...
1. Kuidas on seotud aineosakeste liikumine ja temperatuur? Mida suurem on keskmise liikumise kiirus seda suurem on temperatuur 2. Mis juhtub aineosakeste kiirusega aine soojendamisel? Keskmine kiirus suureneb 3. Mis juhtub vee molekulidega, kui jääle, mille temperatuur on 0 ºC anda energiat? Kristalli struktuur laguneb 4. Visandage graafik, mis näitab veele üleantud soojushulga ja vee temperatuuri seost. Vesi on jääna, algtemperatuur 10 ºC. 5. Mis on keha siseenergia? Kõikide kehas sisalduvate kineetiliste energiate summa. Osakeste potentsiaalsete energiate summa 6. Milline keha siseenergia komponent on seotud TEMPERATUURI muutusega? Kineetiline energia 7. Milline keha siseenergia komponent on seotud aine OLEKUmuutusega? Potensiaalne energia 8. Suhestage aine siseenergia ja keemilise sideme energia. Siseenergia kehas olevate ainete omavaheline energia. Keemilise sideme energia on moleku...
1.C Propelleri libisemine on positiivne kui propeller avaldab veojõudu ja negatiivne kui propeller pidurdab. 2.D Sirgelabalise propelleri korral seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev 3.C Propelleri sammu muutmisex nimetataxe propelleri laba seadenurga muutmist. 4.A Lennuki liikumisel sirgelabalise propelleriga on propelleri osapoolsete elementide kohtumisnurgad suuremad kui tüvepoolsetel elementidel 5.C Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse propelleri poolt ajayhikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd. 6.A Püsisammuga prpelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt paigalseisus tõmme maksimaalne, kiiruse kasvades tõmbe lineaarne vähenemine, tõmme 0 kiirusel kus propelleri geomeetriline samm on võrdne tegeliku sammuga. 7.A Püsisammuga propelleri kasutegur sõltub kiirusest järgnevalt kasutegur maksimaalne paigalseisus, kiiruse kasvades kasuteguri vähenemine, kasutegur 0 kiirusel ku...
Aerodünaamika IV töö 1. Sirgelabalise propelleri korral a) iseloomustab sama seadenurk kõiki propelleri elemente, samm iseloomustab kogu propellerit b) erinevate elementide jaoks on seadenurgad erinevad, samm iseloomustab kogu propellerit c) erinevatel elementidel on erinevad seadenurgad ja ka erinevad sammud d) seadenurk on sama kõigi propelleri elementide jaoks, iga elemendi jaoks on samm erinev e) seadenurk on sama kõigi elementide jaoks ja ta samm on sama kõigi elementide jaox 2. Propelleri kasulikuks võimsuseks nimetatakse a) seda osa võimsusest mis läheb tõmbe tekitamiseks b) propelleri pöörlemiseks tarvisminevat võimsust c) propelleri poolt ajaühikus lennuki liigutamiseks tehtavat tööd d) propelleri poolt tehtavat tööd tõmbe tekitamiseks e) propelleri takistusmomendi ja pöörlemiskiiruse korrutist 3. Püsisammuga propelleri tõmme sõltub lennukiirusest järgnevalt: a) ...
VEESOONTE OTSIMINE Miko Saviauk MTT2 Kunagi sai meil kodus veesooni otsitud ja selleks soovitati kasutada niidi otsa pandud kuld sõrmust. Nimelt pidi hakkama sõrmus veesoone kohal pendeldama. Niit tuleb panna läbisõrmuse (sõlmida vist ei tohtinud) ja hoida mõnda aega paigal. Kiiresti pidi hakkama sõrmus juba vaikselt liikuma kui on tegu veesoone kohaga. Täpselt ei mäleta kas leidsime sooned. Mina aga proovisin läheneda asjale tänapäevasemalt. Minu emal on peavalud ja tal on tihti halb enesetunne. Valisingi iseseisvaks tööks veesoonte otsimise. See võib tuua ka emale parema tervise. Otsisin garaasist üles alumiiniumtraadi rulli ning tagusin need alasil sirgeks. Lõikasin endale kaks 40-50cm juppi, murdsin kummalgil traadil mõõdulindi abil 10 cm kauguselt otsad alla poole. Kasutades nurg...
KODUTÖÖ 1. Hille Kesa Leida osatuletised fx ja fy kui 1. f(x,y) = 2x² 3y 4 fx' = 2x 0 0 = 2x fy' = 0- 3- 0 = 3 2. f (x,y) = (xy1) ² = (u)² fx' = 2u * y = 2(xy 1 )* y = 2xy² - y fy' = 2u* x = 2x²y x 3. f (x, y) = x / x² + y² = x / u fx' = (x ² + y ²) 2x ² / (x ² + y ² ) ² fy' = (x ² + y ²) 2x y / (x ² + y ² ) ² 4. f(x, y ) = e x y ln y fx' = exy y lny + exy fy' = exy x lny + exy/ y Leida määramispiirkond ja kirjeldada neid 1. f (x, y) = 1 / x2 + y2 Kuna tegu on jagatisega, siis on kitsenduseks, et nimetaja st. x2 + y2 >=0 ning x >= y, kuid x=y / 0 sest vaadates funktsiooni ei saa 0 jagada, x= 0 on katkevuspunkt. x (-; 0) ja (0;), kuid funkt...
Rakendusmehaanika kordamisküsimused. Teoreetiline mehaanika 1. Jõu mõiste. Suurust, mis on kehade vastastikuse mõju mõõduks, nimetatakse jõuks. Jõudu kui vektorsuurust tähistame tähisega F, selle vektori moodulit F. Jõud on kehade vastastikuse mõju mõõduks. 2. Jõusüsteemide ekivalentsus Kui ühe jõusüsteemi võib asendada teisega nii, et keha liikumises või tasakaalus mitte midagi ei muutu, siis neid jõusüsteeme nim ekvivalentseteks. 3. Jõusüsteemi resultant Kui kehale on rakendatud ainult üks jõud siis see jõud asendab tervet jõusüsteemi ning on vastava jõusüsteemi resultant. Resultandiks nim koonduvate jõudude geomeetrilist summat, resultant rakendub nende jõudude lõikepunktis. 4. Koondatud ja jaotatud jõud Koondatud jõud-mõjub kehale ühes punktis. Jaotatud jõud-mõjub mingile pinna või ruumi osale. Absoluutselt jäikade kehade puhul asendatakse jaotatud jõud üksikjõuga. 5. ...
Õhuniiskus ja õhuniiskuse karakteristikud Kairi Kuldma Õhuniiskus Õhuniiskus Küllastumata õhuniiskus Küllastunud õhuniiskus Veeauru rõhk E küllastunud veeauru korral e küllastumata veeauru korral osakeste kaootiline liikumine Absoluutne niiskus ühes kuupmeetris niiskes õhus leiduv veeauru mass grammides. kaalumise meetod 16,4 ºC arvuliselt võrdne veeauru rõhuga Relaktiivne niiskus õhus oleva veeauru rõhu suhe samal temperatuuril oleva küllastatud veeauruga kastepunkt temperatuur, mille juures olev õhus olev niiskus muutub küllastavaks udu Niiskuse defitsiit õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe Psühromeetriline meetod põhiline praktikas (kergesti trantsporditav, lihtne kasutada ja suhteliselt täpne) võrdeline seos psühromeeter Identsed valge batistriide statsionaarseteks...
TÜRI KOLLEDZ Väikeste osakeste määramine gaaslaseriga Referaat Hannelore 12/14/2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mis on laser?........................................................................................................................... 3 HeNe laseri ehitus ja tööpõhimõte........................................................................................... 4 Väikeste osakeste läbimõõdu määramine gaaslaseri abil....................................................... 5 Teooria................................................................................................................................ 5 Praktika...............................................................................................................................
1. SISSEJUHATUS BIOMEHAANIKASSE Biomehaanika · Biomehaanika on teadusharu, mis uurib mehaanilise liikumise nähtusi bioloogilistes süsteemides (kudedes, organites ja organismis) · Biomehaanika on biofüüsika haru · Biomehaanika on bioloogia ja füüsika piiriteadus: -uurimisobjektilt (elusorganism ja selle struktuurid) kuulub ta bioloogia valdkonda -uurimismeetoditelt kuulub aga mehaanika valdkonda Biomehaanika jaotus · Inseneri biomehaanika- uurib bioloogiliste objektide ehitusprintsiipide kasutamise võimalusi inimesele vajalike tehniliste vahendite (robotid, manipulaatorid jt.) valmistamisel · Ergonoomiline biomehaanika- käsitleb tööprotsessi ratsionaliseerimise probleeme · Meditsiiniline biomehaanika- käsitleb proteesiehituse, traumatoloogia, ortopeedia, füsioteraapia jt. Probleem · Inimese liikumise biomehaanika- uurib inimese liikumisaparaadi ja liigutustegevuse biomehaani...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Marss Referaat Merili Mätas MT-12 Pärnu 2014 Sisukord: 1.Üldised andmed 2.Marsi pind 3.Marsi kaaslased 4.Kas Marsil on elu? 5."Mars Pathfinder" 6.Lühikokkuvõte 7.Kasutatud kirjandus Üldised andmed Aeg-ajalt võime taevas jälgida huvitavat taevakeha, mis eristub teistest oma punaka värvuse poolest ja ei vilgu nagu tähed. See on planeet Marss. Punakas värv on tingitud planeedil leiduvatest vettsisaldavatest rauaoksiididest. Marss on kauguselt Päikesest neljas planeet. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Nagu kõik teisedki planeedid, tiirleb ka Marss ümber Päikese mööda kõverjoont, mis on lähedane ellipsile. See taevakeha on oma tänapäevase nime saanud vanadelt roomlastelt. Marss oli nende sõjajumal, ja meenutab ju planeedi punane värvus verevalamisi, mis sõjaga kaasnevad. Kuna Marsi orbiit on...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Ele Kõnussaar 9.a klass Referaad Tuumaenergia ja selle kasutamine 2014 Sisukord Sissejuhatus……………………………… …………………………………………………..3 Tuumareaktsioonid......................................................................................................................4 Tuumalõhustumine.Ahelrektsioon..............................................................................................6 Tuumareaktor..............................................................................................................................8 Tuumaenergeetika.......................................................................................................................8 Looduskaitse ülesanded............................................................................................................10 Kiirguste mõju elusorganismidele....................................
Tartu Ülikooli Türi Kolledz Tuuli Raal I kursus LASERI TÖÖPÕHIMÕTE, LASERKIIRGUSE OMADUSED JA VÄIKESTE OSAKESTE MÕÕDETE MÄÄRAMINE Referaat Juhendaja: Tiiu Müürsepp Türi 2010 1. Sissejuhatus Referaadi teemaks on laseri tööpõhimõte, laserkiire omadused ja väikeste osakeste mõõtmete määramine. Valisin selle teema kuna see tundus huvitav ja ma tahtsin laserist rohkem teada saada. Töös esitatakse keskkonnafüüsika praktikumis sooritatud väikeste osakeste mõõtmete määramise katse tulemused ja nende põhjal tehtud järeldused. 2. Mis on laser? Laser on tehis valgusallikas, mis eristub teistest valgusallikatest, tavavalgustitest( elektripirn, luminestsentlamp, neoontoru jt) selle poolest, et kiirgab kitsaid (suunatud) valguskimpe, mis on koherentsed, monokromaatsed ja või...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
