Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"Eyjafjallajökull" - 3 õppematerjali

Vulkaanid-Kilpvulkaanid
11
pptx

Vulkaanid. Kilpvulkaanid

Vahel võivad olla nad kohati nii suured, et neid võib mäeahelike alla lugeda. Näiteks Kanadas asuv Ilgachuz Range või Rainbow Range. Näited kilpvulkaanidest Tuntud on Hawaii saarte Mauna Kea ja Mauna Loa. Kilpvulkaane võib leida näiteks ka Austraalias, Etioopias ja Galapagose saartel. Kilauea ­ tegutsev kilpvulkaan Mauna Kea (Hawaii, USA) Hawaii saarel (USA) Mauna Loa (Hawaii, USA) Tweed volcano (New South Eyjafjallajökull Wales, Austraalia) (Island) Allikad § http://et.wikipedia.org/wiki/Kilpvulkaan § http://et.wikipedia.org/wiki/Vulkaan § http://geograafia10b.pbworks.com/w/page/10692088/Kilpvulkaanid Pildid: § http://www.primorye24.ru/news/pressa/9991-vulkany-gotovyatsya-unichtozhit-chelovechestvo.html § http://wie-gross.com/der-groesste-vulkan-der-welt/ § http://www.boston.com/bigpicture/2010/04/more_from_eyjafjallajokull.html § http://coolreferat

Geograafia → Geoloogia
7 allalaadimist
Islandi laamtektoonika
19
pptx

Islandi laamtektoonika

lahknevad laamad vulkaanilised protsessid, pidevad maavärinad, vulkaanipursked vulkaanilisi mägesid kokku 130 läbilõige saarest: Ühe maavärina iseloomustus 29. mai 2008, Islandi lõunarannik, ulatus põhjarannikuni Richteri skaalal 6,3 magnituudi sügavus 2 km Väljavõte seismograafist 29. mail 2008. aastal Vulkaanid kokku 130 suuremad ja aktiivsemad: Öraefajökull 2110 m, Eyjafjallajökull 1666 m, Hekla 1488 m, Grimsvötn 1725 m, Askja 1516 m, Prestahnukur 1400 m Hekla vulkaan: kõige aktiivsem vulkaan Islandil osa 40 km pikkusest vulkaaaniseljakust purskas viimati 26. veebr. 2000. aastal Hekla vulkaan Saarestiku kliimaandmed lähispolaarne kliimavööde päevapikkus keskmiselt 10 h laiuskraad - W 18 tugevasti mõjutatud soojast Golfi hoovusest keskmine temperatuur 5 kraadi

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
ISLAND-PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS
31
pptx

ISLAND, PÕHJALIK GEOGRAAFILINE ESITLUS

Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 5­6 aasta tagant. Praeguse aja aktiivsetest vulkaanidest on kõige ohtlikum Laki, milles on umbes 27 km pikkune lõhe, kust võimsa purske ajal võib enam kui sajast punktist laavat voolata ja õhku lennutada tuhka. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla. Kõrgeim on Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Veel suuremaid vulkaane: Katla, Eyjafjallajökull, Surtsey, Askja, Eldfell. 2010. aasta aprillis alanud Eyjafjallajökulli vulkaanipurse põhjustas Euroopas lennuliikluse seiskumise. Kõige tugevam purse oli 1783. aastal, mil Laki vulkaani purske tagajärjel sai hukka pool saare kariloomadest ning seetõttu puhkenud näljahäda viis hauda poole Islandi elanikest. Ka selle purske ajal oli Atlandi rift aktiivne. 1963-1965 aastal kerkis Islandil lausa inimeste silme all meresügavusest väike saar. Kõigepealt hakkas

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun