On evolutsioneerunud ka inimühiskond s.t. aja jooksul pöördumatult muutunud teatud suunas või suundades. Individuaalsetest erinevustest tulemuselt paljunevad isendid ebavõrdselt. Elutingimuste suhtes kohanevad isendid saavad üldjuhul teistest rohkem järglasi s.t. toimub looduslik valik. Evolutsiooni põhivormid: Eristatakse nelja evolutsioonivormi: kosmiline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. 1) Kosmiline e füüsikaline evolutsioon ehk universumi kujunemine. 1927. a. esitas Belgia astronoom Georgs Lemaitre nn. "suure paugu" hüpoteesi, mille kohaselt sai universum alguse üliväikese ja tiheda mateeria-kogumi plahvatuslikust laialipaiskumisest umbes 15 miljardit aastat tagasi. Plahvatuse ajal ulatus temperatuur 100 miljardi kraadini. Mateeria paisudes hakkas temp. lange-ma ja tekkisid püsivad osakesed prootonid ja neutronid
organismiliiki: bakterid, taimed, seened ja loomad. Millised teadmised evolutsioonist on sinu arvates kõige huvitavamad. Selgita ka miks neid teadmisi vaja on? Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid võimaldavad võrrelda organismide keemilist koostist ja mitmesuguseid eluprotsesse. Arvan et see on vajalik, kuna ikka võrreldakse erinevaid organisme ja uuritakse elu teistel organismidel. Nimeta evolutsiooni põhivormid! Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon Kirjelda lühidalt keemilise evolutsiooni etappe. Esimesel etapil moodustusid gaaside vaheliste reaktsioonide tulemusena lihtsad orgaanilised ühendid (aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud). Teisel etapil toimus ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised orgaanilised
järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni
järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni
järglasi saada. Selline ebavõrdne sigimine aitab keskkonnaga paremini sobivatel tunnustel järglaspõlvkondades levida ning kaotab kahjulikud tunnused. See ongi looduslik valik. 7. See aeglane protsess tagab populatsioonide parema kohastumise keskkonnaga, muutuste kuhjumine võib viia lõpuks uue liigi tekkimiseni. 3. Mida mõeldakse füüsikalise-, keemilise-, bioloogilise ja sotsiaalse evolutsiooni all? Millega said need alguse? ● Kosmiline e füüsikaline evolutsioon – universumi kujunemine. Suure paugu hüpotees, elementaarosakestest tekkisid aatomid ● Keemiline evolutsioon – lihtsatest molekulidest moodustavad lõpuks keerukad orgaanilste ühendite kompleksid. tekkisid monomeersed org.ühendid. ● Bioloogiline evolutsioon – elu areng Maal esimestest elusolestest inimeseni
tänapäeva inimene 2. Mõisted Olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest Kohastumused – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavad pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilimise Ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega Bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu Liik – rühm sarnaste tunnustega isendeid, kellel on teistest liikidest erinevad tunnused ning leviala ja kes omavahel annavad viljakaid järglasi Populatsioon – rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas Looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need
EVOLUTSIOON I (õp. lk. 8-25) EVOLUTSIOONI VORMID & NÄITED 1. Füüsikaline evolutsioon (Suur Pauk) - Tekkisid molekulid, aatomid → planeedid 2. Keemiline evolutsioon - Anorgaanilistest ühenditest (atmosfääri gaasidest - süsinikuühendid, lämmastik, metaan jne) tekkisid lihtsamad orgaanilised ühendid (monosahhariid, aminohapped) ja nendest omakorda keerulisemad orgaanilised ühendid (polüsahhariidid, valgud, nukleotiidid) 3. Bioloogiline evolutsioon - elusorganismide teke ja areng, kõikide elusolendite väljakujunemine ja mitmekesistumine 4. Sotsiaalne evolutsioon - inimühiskonna areng
Ta arvas, et lihtsaid eluvorme tekib looduses iseenesest kogu aeg juurde ja ajapikku arenevad neist üha keerukamad eluvormid. Ta arvas, et liigid kohanevad keskkonnaga ja muutuvad, kui nende elu jooksul omandatud tunnused päranduvad järglastele. Seda hüpoteesi ongi tema järgi hakatud nimetama lamarkismiks. Näiteks kui kaelkirjak sirutab üha oma kaela, et kõrgemalt lehti kätte saada, sünnivad tal pikema kaelaga pojad. Ka Darwin uskus, et omandatud tunnuste pärandumine on üheks evolutsiooni tõukejõuks: geneetilistest pärandumistest ei teatud tol ajal veel midagi. Lamarkism kui evolutsiooniline mehhanism on küll tänaseks ümber lükatud, kuid keskkonna põhjustatud muutused geenides võivad siiski päranduda. Samuti on näidatud epigeneetilisi mehhanisme, mis mõjutavad järglaste tunnuseid. Seetõttu ei saa lamarksismi pidada lõpuni vääraks. Liikide muutumise ideed kritiseeris tugevasti prantsuse loodusteadlane GEORGES CUVIER.
Kõik kommentaarid