jätkub ka peale kasvu lõppu ja lõppeb alati surmaga. Massi ja mõõtmete suurenemine tehes rakke juurde/rakkude suurenemine. Reageerimine ärritusele hulkraksed tajuvad keskkonnas toimuvaid muudatusi närvisüsteemi ja organitega. Ainuraksetel on rakumembraani pinnal valgumolekulid, mis oma kuju muutes saadavad infot raku sisse. Taimedele on omane tropism e liikumine ärrituse suunas. Keemiline koostis biomolekulid (organism teeb ise) saariid, lipiid, valk, NH Evolutsioneerimine arenemine ajas 2. Probleemi lahendamine teaduslikul meetodil Probleemiasetus tugineb teadusharu seisukohtadelel. Taustinfo otsimine kirjandusest, internetist. Hüpoteesi püstitamine st oletatav vastus probleemile. Hüpoteesi kontroll, faktide otsimine (vaatlused, katsed, küsitlused), katse puhul kaks rühma: konrollgrupp ja katsegrupp. Analüüsi ja järelduste tegemine, järeldus hüpoteesi õigsusest. Teadusliku
1. Selgita : a) muutlikkus - organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda b) pärilikkus - tunnuste edasikandumine vanemorganismidelt järglastele c) mutageen - mutatsioone esile kutsuvad ained ja keskkonnategurid d) mutatsioon - DNA järjestuses toimuvad muutused 2. Miks on looduses muutlikkus, mutatsioonid vajalikud? + et saaks keskkonnas paremini toime tulla + Evolutsioneerimine, areng - Negatiivsed mutatsioonid, mis nõrgestavad eluvõimet - haigused - 3. Muutlikkuse vormid ( vt skeem ) Organismide muutlikus Pärilik muutlikus Mittepärilik muutlikus Mutatiive- põhjustavad juhuslikud Kombinatiivne - tekib meioosis keskkonna tegurid sugurakkude valmimisel 4
Rakumembraanis on valgumolekulid, mis muutes oma kuju, saadavad infot raku sisse. Inimesele on meeleelundid eluliselt vajalikud. 1.6. Paljunemine Jaguneb mittesuguliseks ja suguliseks paljunemiseks. Mittesuguline: pooldumine (ainuraksed), vegetatiivne (taimed), eostega (seened). Suguline – uus organism saab alguse kahe suguraku ühinemisest. 1.7. Areng Organismi muutused tema eluaja jooksul. 1.8. Evolutsioneerimine Areng, mis on tekkinud pika aja jooksul, alates ürgajast kui tekkisid esimesed elusorganismid. 2. ORGANISEERITUSE TASEMED 2.1. Molekulaarne tase See on esmane uurimisobjekt. Mitmesugused bioloogilised molekulid – biomolekulid. Väiksem kui rakk. Eluta objektid ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised ained esinevad kõikides organismides. Teadus: molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika, elukeemia Näiteks: sahhariidid, lipdiidid, valgud, nukleiinhapped (DNA, RNA).
loomadel on liikidevahelist paaritumise vältimiseks signaaltunnused- väliskuju, lõhn, seksuaalkäitumine(häälitsused, mängud) biokeemiline tegur- sugurakkude biokeemiline sobimatus pärast ristumist viljatu- muulad Liigiteke- geograafilises isolatsioonis erimaise liigitekke tegurid- geograafiline eraldatus, mutatsioonid, geneetiline triiv, looduslik valiku Makroevolutsioon- liigist kõrgemate taksonite teke. Erinevate organismitüüpide tekke, ja nende pikaajaline evolutsioneerimine Markoevolutsioon 3 protsessi: organismi mitmekesistumine täiendumine väljasuremine Mitmekesistumine-kohastumine Divergents- vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest erinevamaks liigiks(liigiline mitmekesistumine) adaptiivne radiaktsioon-ühest liigist kiiresti mitme uue liigi arenemine, uues elupaigas. Konvergents- eri päritolu organismide sarnastumist kohastumusel ühesuguste tingimustega delfiin
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
