aastal, tänapäeval on siin üldlevinud haudelind. Kõige tihedam asurkond on Leedus ja Poolas. Toitumine Valge-toonekurg toitub kahepaiksetest, madudest, kaladest ja närilistest. Valge-toonekurg on Saksamaa, Poola ja Leedu rahvuslind Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad Animalia Hõimkond: Keelikloomad Chordata Klass: Linnud Aves Selts: Toonekurelised Ciconiiformes Sugukond: Toonekurglased Ciconiidae Perekond: Toonekurg Ciconia Liik: Valge- toonekurg Ciconia ciconia Saku Gümnaasium Valge-toonekurg Ciconia ciconia- Saksamaa rahvuslind Referaat Juhendaja: Koostaja: 2009 Kasutatud kirjandus:
Sugukond Apodidae piiritajalased Sugukond Trochilidae koolibrilased Selts=Order Charadriiformes kurvitsalised Sugukond Alcidae Sugukond Haematopodidae Sugukond Laridae alklased merisklased kajaklased Sugukond Charadriidae tülllased Sugukond Scolopacidae kurvitslased Selts=Order Ciconiiformes toonekurelised Sugukond=Family Ardeidae haigurlased Sugukond=Family Ciconiidae toonekurglased Selts Caprimulgiformes öösorrilised tuvilised Selts Coraciiformes siniraalised Selts Columbiformes Selts Cuculiformes Selts Falconiformes Selts Gaviiformes
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA LOODUSKAITSE MUST-TOONEKURG REFERAAT JUHENDAJA: HENN KUKK TALLINN 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS LK 3 TAKSONOOMIA LK 4 VÄLISTUNNUSED LK 5 TOITUMINE LK 6 PESITSEMINE LK 7 LEVIK JA ARVUKUS LK 9 OHUTEGURID LK 11 KAITSE LK 13 TULEVIK LK 16 LÕPPSÕNA LK 17 KASUTATUD KIRJANDUS LK 18 SISSEJUHATUS Must-toonekurg kuulub toonekureliste perekonda. Ta kuulub Eestis kõige rangema, I kaitsekategooria liikide hulka. Must-toonekurg on 1 m pikk ja tema tiibade siruulatus on 185-205 cm. Ta toitub mitmekesistes biotoopides kalatiikidest küntud põldudeni. Ka rabades n...
Ülevaade Eestis kasvavatest või elavatest liikidest koos Liik perekond sugukond harilik hundipiim (Lycogala hundpiim (Lycogala) Raticulariaceae epidendrum) põisadru (Fucus vesiculosus) põisadru(Fucus) adrulised (Fucaceae) Agarik (Furcellaria lumbricalis) Furcellaria Furcellariaceae vesijuus (Ulothrix zonata) vesijuus (Ulothrix) pabula-sõnnikuhallik (Pilobolus sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised crystallinus) (Pilobolus) (Pilobolaceae) must-nutthallik (Mucor nutthallik (Mucor) nutthallikulised (Mucoraceae) racemosus) väike rohetiksik (Clorociboria rohetiksik Incertae sedis aeruginascens) (Chlorociboria) kollane hüüvik (Leotia lubrica) hüüvik (Leotia) (Leotiaceae) harilik karikseen (Sarcoscypha karikseen ...
F tülllased F merisklased F kajaklased F kurvitslased · väikesed kuni keskmise suurusega · sulestik tihe ja veekindel · must, valge, hall ja pruun värvus · tiivad pikad ja saledad · loomtoidulised · pesitsevad maas · pesahülgajad O toonekurelised ciconiiformes F haigurlased 59 F toonekurglased · pikad tagajäsemed (kargud) · pikad varbad · pikk nokk · soiste ja veekogudega alade juures · levinud peaaegu kõigis maailmajagudes O tuvilised columbiformes · kere jässakas · tugevad tiivad kiire lend
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
