II 2. 2 47,6 4,6 52,2 w 19000 4000 50000 1 1 0,96 0,98 4790 920000 972800 915210,24 II 3. 2 47,6 5 52,6 w 19000 4000 50000 1 1 0,98 0,98 4186 940000 974400 935813,76 II 4. 3 77,2 15,4 92,6 w/o 19000 4000 50000 1 0,98 1,01 1 7700 1570000 1578400 1562300,32
1) Kiirus suureneb. Sel juhul on tehtud töö mv 22 mv12 m 2 A1 = - = (v 2 - v12 ) . 2 2 2 Arvutus annab 3000 A1 = ( (20 2 - 10 2 ) ) J = 450000 J = 450 kJ . 2 2) Auto peatub. Algul liigub auto teatava algkiirusega ja siis peatub, Sel juhul läheb auto kogu esialgne kineetiline energia pidurdustööks mv02 A2 = . 2 Asendades algandmed, saame tulemuseks 3000 252 A2 = ( ) J = 940000 J = 940 kJ. 2 Vastus: kiiruse suurendamisel 36 kuni 72 km/h on tehtud töö 450 kJ, auto peatumisel kiiruselt 90 km/h on tehtud töö 940 kJ. Potentsiaalne energia Lisaks kineetilisele energiale saab mitmete jõudude (nn konservatiivsete jõudude) jaoks sisse tuua veel keha asukohast sõltuva energia ehk potentsiaalse energia. Potentsiaalse energia arvel võib keha samuti tööd teha, kusjuures töö avaldub keha alg- ja lõppoleku potentsiaalse energia vahena
annaabi.ee 
