Küüditamised jõudsid haripunkti 26.03.1949.a. kui küüditati 20722 inimest Siberisse(märtsiküüditamine toimus balti riikides samaaegselt), üle 90% küüditatutest olid maalt.Stalini surma järel hakati küüditatuid tagasi Eestisse lubama kuid neile ei tagastatud nende varasid|Nõukogude majanduspoliitika tunnused: sundkollektiviseerimine, forsseeritud industrialiseerimine,jäiga riikliku plaanimajanduse juurutamine. Maareformi käigus riigistati 1944-1947 ENSVs üle 927000ha maad.Talu max suurus võis olla 30ha (5ha kui olid sakslastega koostööd teinud).Maa võõrandamisega muudeti elujõuetuks heas korras olnud talud,tekkisid inimestevahelised pinged.Talupojad pidid riigile andma kindlaksmääratud normi põllusaadusi sümboolse tasu eest(nt kui sul oli 20ha maad pidi 1947 loovutama 40% saagist, järgmisel aastal 70%).05.1947 võttis
kohalikke ressursse ja tööjõudu arvestav tööstus. Eesti majandussüsteemi lammutamine algas juba esimesel nõukogude aastal (1940-1941), kuid lõplikult purustati väikeriigi majandusmudel sõjajärgsel perioodil. See saavutati mitmete meetmetega. Esmalt 1944-1947 läbi viidud maareformi tulemusel. Niinimetatud ,,rahvavaenlastelt" ja lihtsalt suurematelt kui 30-hektariliselt taludelt võeti ära kokku 927000ha maad, millest 514000ha jagati vähese maaga talunikele ja uusmaasaajatele. Ülejäänud maal rajati riigimajandeid - sovhoose - või jäeti see lihtsalt sööti. Kehvemate talupidamiste abistamiseks asutati masina-traktorijaamu ja hobulaenutuspunkte. Seejärel sundkollektiviseerimine (kolhoseerimine). 1947. aasta mais võttis ÜKP Keskkomitee vastu direktiivse otsuse kolhooside loomiseks kõigis kolmes Balti liiduvabariigis