Burleskne jutustus (2015) - halekirjanduse ehk jenowewa-lugude irooniline ülekirjutamine; naiskirjutuse üks võimalusi, mis pole feministlik või stereotüüpe lõhkuv, vaid pealkirjas olevast ,,ilusa naise" määratlusest lähtuv: kuidas ta mõtestab iseseisevust, ja sõltumatust jms. Jälle fragmentaarne lugu. Domineerib episoodilisus ning katkendlikkus. Linnu silmad (2016). 13. Millised on kaasaegse eesti näitekirjanduse peamised tendentsid ja autorid? Tekste ja autoreid võrreldes 90ndatega rohkem. Tekstide kirjanduslik staatus muutub problemaatilisemaks/postdramaatilise teatri pealetung kirjanduskeskne situatsioon on teatrikesksega asendunud. 00ndate teisest poolest suureneb autoriteatri fenomen (Urmas Lennuk, Andres Noormets, Ivar Põllu, Eero Epner jt). Grupitööd on senisest rohkem (NO99 teatri fenomen). Teledramaturgiat on senisest rohkem telekanalite tellimus suureneb, igasugused sarjad ja iseseisvad näitemängud. Ridamisi sündmusi, mis rõhutavad vajadust
variant kindlasti valitsemas. o Nn karm luule o Nn keelekeskne luule o Muu (uus estetiseeriv luule, laulutekstid jne) Draama saab kriisist üle. – 90ndatel oli draamaautoreid väga vähe ja koondpilt ei saanudki midagi head pakkuda. Praegu on raske öelda, kes on kõige parem draamaautor. Proosa tõuseb senisest rohkem nähtavale – võrreldes 90ndatega on tõusnud mitmel moel uuesti fookusesse. o Eksperimentaalne proosa o Ulmekirjandus – sellist lainet pole seni eesti kirjanduses olnud, on ainult üksikuid teoseid olnud. o Noorsookirjandus – väga ilmekas ja torkab silma, sest 90ndatel on sedasorti proosast väga vähe. o Muu (ajalooline proosa, „kuritegevusproosa“, „seebikirjandus“ jne) Kaur Kender 1998 Iseseisvuspäev
annaabi.ee 
