Kuressaares (1891 1915), (1919 1928), (1942 1944), Pärnus (1919 1922), (1945 1989). Tallinna Merekool oli navigatsiooniklass 1919. aastal. Laevamehaanikute klassist 1920. aastal kujunes Tallinna Laevamehaanikute Kool ja mis 1935. liideti Tallinna Merekooliga. 1945. aastal asutati Tallinna Merekalandustehnikum, mis 1956. nimetati ümber Tallinna Kalandustehnikumiks, 1965. Tallinna Kalatööstuslikuks Merekooliks ja 1989. Tallinna Merekolledziks. Möödunud 90ndat Tallinnas andsid mereharidust kolm õppeasutust: * Tallinna Merekool * Tallinna Merekolledz * Tallinna 1. Kutsekeskkool 1992. moodustati nende baasil ühtne Eesti Merehariduskeskus. 1999. nimetati Eesti Merehariduskeskus ümber Eesti Mereakadeemiaks. EMERA tegevuse eesmärk Rahvusvaheliselt tunnustatud rakenduskõrgkoolina kvaliteetse merendusalase hariduse võimaldamine, merendusalase õppe- ja arendustegevuse juhendamine ja koordineerimine ning merendusalaste rakendusuuringute
Läbi elatud traagilistest löökidest ja süvenevast üksindustundest tekkis luuletajal tagakiusamise kinnisideed. Kõigest hoolimata ei kaotanud haava kõrge eani loomis tahet. Oma seitsmendal ja kaheksandal elukümnendil avaldas ta luuletuskogud ,,Siiski on elu ilus " (1930), ,,Laulan oma eesti laulu" (1935) ja koostas mahuka memuaaride käsikirja ,,Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Pühitsedes 1954. aastal oma 90ndat sünnipäeva, lisas poetess juubeliks ilmunud ,,Luuletustesse." Uue tsükli kahe viimase aastakümne värssidest, mis sisaldab ka nõukogudeaegset loomingut. Tema viimne trükitud luuletus kannab pealkirja ,,Veelgi hinges nagu laulu ". Juubilarile anti Eesti NSV rahvakirjaniku nimetus ja 1957. aastal orden ,,Austuse märk". Anna Haava suri 13 märtsil 1957 ja maeti kümnete tuhandete saatjate osavõtul Tartu Raadi kalmistule.
Eesti eeskujudest Visnapuu, Under jt; esitab kõige klassikalisemat poeedi kuju. [paberil kõik olemas] Üleminek nüüdisluulele täh kindlasti ka üleminekut vabavärsile.. see domineerib. Nt Contra kasutab riimi, mis inimestele väga meeldib, tõstab suuresti populaarsust. *Hasso Krull – tugev fragmentaalne poeetika, tugev mõjutus sürrealismist. Väga oluline teos „LUULETUSED 1987-1991“ uuritakse erinevaid keele võimalusi ja lastaksek kõik ühte teksti vms. 90ndat tp jätkab luulekogude avaldamist, neid iseloomustaba see, et nad kõik on ükteisest erinevad, alati kasutatud uut lähenemiviisi või kontseptsiooni. Nt 97 ilmub „kaalud“, mis on fotograafia + luule, st mis on pildi ja keele vahekord. 99 „Jazz“ – kontseptsioon, et Krull kuulas erinevaid jazzi klassikuid ja nendest inspireeritult kirjutas omad tekstid. 00’ndatel toimus murrang, mida demostreerib ilmekalt 2006 a ilmunud „Tall tema hilisluule on
annaabi.ee 
