Lepingu järgi sai Prantsusmaa taasElsass Lotring oma valdusesse. Endise saksa keisri riigi alasid jagati ka äsja tekkinud Poola riigile ja Tsehhoslovakkiale ning Pelgiale ja Taanile, Danzig (dansk) kuulutati poola tollipiirkonda kuuluvaks vabalinnaks. Memel (klaipeda) läks Leedule liitlaste käsutusse läks maavarade poolest, 15a möödudes võis kohalik rahvas selle maa saatuse otsustada rehverendumlil. Saksa riik kaotas 8ndiku oma territooriumist ning mitu miljonit Sakslast jäi elama välja poole saksamaad. Võitjate kätte läksid ka Saksa endise keisririigi asumaad. Saksamaa kuulutati sõjasyydlaseks kes pidi sõja tekitatud kahju hyvitama. Ka sõjalises mõttes pidi kaotaja karistust kandma. Saksamaal polnud õigust omada suuri sõja ega alveelaevu keelatud olid ka tankid ja mud sellised jamad... relvajõud võisid koosneda vaid 100k´st elukutselisest sõdurist, osa Saksamaa
Maailmakaardilt kadus 4 impeeriumit: Venemaa, Austria-Ungari, Saksamaa ja Türgi. Nende varemel tekkis rida uusi rahvusriike. Endise vene keisririigi küljes eraldunud Soome, Eesti, Läti, Leedu ja Poola. Venemaal aga jäi kehtima enamlaste nõukogude võim. Esijalgu nim. riiki nõukogude Venemaaks, hiljem nõukogude liiduks. Austria-Ungari keisririigi asemele tekkisid Austria vabariik, Ungari keisririik, Tsehhoslovakkia vabariik ja Jougoslaavia riik. Saksamaa pidi loovutama 8ndiku oma territooriumist ning loobuma asumaadest. - 15 - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Eestlased I maailmasõjas: a)sõja sündmused Eestis b)Eestlased sõjaväes 2. Veebruari revolutsioon Venemaal ja Eestis. 3. Autonoomia saavutamine Venemaa koosseisus. (30. märts) 4. Sõja tegevus Eesti pinnal. 5. Oktoobripööre Eestis. 6. Maapäev kõrgeima võimu kandja Eestis. 7. Saksa armee üldpealetung. 8. Päästekomitee moodustamine. 9
annaabi.ee 
