Mis on voolamistakistus? I=delta Q/delta t. Voolutugevus ja voolamistakistus muutuvad sõltuvalt raadiuse neljandast astmest : I~r 4 , R=1/ r4 . Kui veresoone raadus suureneb kahekordseks, siis vastav voolutugevus suureneb 16 korda ja takistus väheneb 16 korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.Võrdle verekiirust veresoontes. Aordis on väljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on ületatud kiiruse kriitiline väärtus ja voolamine on turbulentne. Aort-0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, väga väikesed veenid-0,5-1,0 cm/s, suured veenid-5-10, õõnesveenid-10-16. 61.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Hüdrauliline takistus on takistus, mis põhjustab voolava vedeliku energiakao(rõhukao)
liikumise kodade suunas,atrioventikulaarklapid sulguvad takistades vere tagasivoolu kodadesse. Sulgumisega kaasneb esimese südametooni teke. Pärast atrioventikulaarklappide sulgumist on vatsakeste õõs suletud. Südamelihaste jätkuva kokkutõmbe tõttu tõuseb rõhk vatsakestesiseselt järsult, maht ei muutu. Nim.isomeetrilise kontraktsiooni faasiks. 0,05seki. Kui vasaku vatsakese siserõhk ületab rõhu aordis, 80mmHg ja paremas vatsakeses on rõhk suurem rõhust kopsuarteris 8mmHg, avanevad poolkuuklapid ja veri surutakse aorti ja kopsuarterisse.Vere väljutusfaas 0,25seki. Süstol kokku kestab 0,35 seki. Puhkeolekus paisatakse ühe süstoliga kuni 80ml verd,mida nim.südame löögimahuks. Pärast väljutusfaasi lõppu vatsakestesse jäävat mahtu nim lõppsüstoolseks mahuks.e.jääkmahuks. Arvutatakse kuni löögisagedus 70x/min ja maht 70ml= 70*70=4900ml, e. südame minutimaht Q. Väljutusfaasis rõhk aordis 120-130mmHg,kopsuarteris 20-25mmHg. Süstoolse rõhu
annaabi.ee 
