Varased ohumärgid o kiusatav laps (passiivne või provotseeriv) o kiusaja KÕNE ARENG Kõnetaju ja kõne-eelsed häälitsused Hoidjakeel soodustab kõne arengut esimesel eluaastal Erinevate foneemide taju (sünnist kuni u 6kuuseks saamiseni vs aastaseks saades) Koogamine 1kuuseks saamisest kuni 4kuuseks saamiseni (vt Grete) ja vooruvahetus (vt Grete) Lalisemine alates 4kuuseks saamisest, 6kuuselt silbiline lalin, 8kuuselt silpi kordav lalin ja 10kuuselt silpe varieeriv lalin; selles vanusevahemikus võib laps püüda matkida äsjakuuldud häälikuid ja silpe ning lalin muutub aina sarnasemaks emakeelele Üksiksõna tähenduse kujunemine (NB! kontekstile tuginemine ja sotsiaalsed vihjed; baastaseme sõnade omandamine) Laps mõistab mitmete sõnade ja fraaside tähendust (u 20-30) enne, kui ise esimese sõna ütleb Sõnavara areng
tahtlikult meenutama. Umbes sellel ajal kujuneb ka võõristamine. Vaimsed representatsioonid on jäigad nt kui emal on uus soeng ei tunne tita ema ära, sest ema ei vasta enam tema mälupildile, ja algul kukkuvad vb karjuma. Bowlby: mälupilt vanemast on alus vanema ja lapse vahelisteks seotussuheteks. Lahutuskartus. Esimestel elukuudel lepib laps ka teiste täiskasvanutega. Aga võõristamiseas tekib lapsel lahutuskartus: 6-8kuuselt, nt näeb et ema on lahkumas ja protesteerib lahus olemise vastu, hakkab nt nutma. Emast lahutamine tekitab distressi, seda saab maandada kui lapsel on oma turvaobjekt, nt mingi ese, mis on lapsele väga kallis. Sellised nn turvatekid võivad ema asendada. Ei teata, miks üks või teine asi turvaobjektiks kujuneb ja miks osadel on turvaobjekt olemas ja teisel mitte. Võõras situatsioon. Katse, mille viisid esmakordselt läbi Ainswoth ja Bell (1970) ema ja 12
annaabi.ee 
