süttida.Veega kokkupuutel toimub tormiline reaktsioon, sageli lausa väike plahvatus ja leek ning moodustub rida fosforhappeid. PH3 fosfaan (fosfori vesinikuühend) Fosfaani molekul on trigonaalse püramiidi kujuline. Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga, väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O --> 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega. Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga. H3PO4 ortofosforhape Ortofosforhape on kõikidest fosfori hapetest praktilisest seisukohast tähtsaim.
Ta on ebapüsiv, värvusetu, roiskunud kala või küüslaugu lõhnaga,väga mürgine, vees ja orgaanilistes lahustites lahustuv gaas. PH3 molekuli struktuur. Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O,mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad,redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O _ 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaaniP2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega.Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga: Mg3P2 + 6HCl _ 3MgCl2 + 2PH3
PH3 molekuli struktuur (Jooniseallikas: http://vpl.ipac.caltech.edu/spectra/ph3.htm ) Veega reageerimisel tekib fosfaanhüdraat PH3*H2O, mis erinevalt ammooniaakhüdraadist pole aluseliste omadustega. Fosfooniumsoolad on üldiselt ebapüsivad ühendid. Fosfaan ja fosfooniumsoolad on tugevad redutserijad, redutseerides metallisooladest välja vaba metalli: 8AgNO3 + PH3 + 4H2O 8Ag + H3PO4 + HNO3 Temperatuuril üle 100 °C süttib fosfaan õhus. Spontaanselt ta võib süttida ka toateperatuuril, kui gaas sisaldab difosfaani P2H4. Soo- ja virvatulude teket soodes ja kalmistutel seostataksegi just organismide kõdunemisel eralduva fosfaani isesüttimisega. Fosfaani saadakse fosfiidide reageerimisel veega või hapetega, valge fosfori reageerimisel leeliste lahustega või fosfooniumjodiidi reageerimisel kaaliumhüdroksiidiga:
147–148. Teised fosforiühendid – Vesinikuga PH3 (fosfaan) – värvitu, küüslaugulõhnaga väga mürgine gaas molekul – trigonaalne püramiid lahustub tunduvalt vees ja orgaanilistes lahustites - reageerimisel veega → fosfaanhüdraat PH3 · H2O (erinevalt ammoniaakhüdraadist pole alusel. omadustega) - siiski olemas fosfooniumsoolad, mis tekivad PH3 + HHal PH3 ja fosfooniumsoolad – tugevad redutseerijad, redutseerivad metallisooladest vaba metalli, näit. 8AgNO3 + PH3 + 4H2O → 8Ag + H3PO4 + HNO3 PH3 süttib õhus (kui t > 100ºC) - ka toatemp-l, sest sisaldab sageli veidi P2H4 P2H4 (difosfaan) – hüdrasiini N2H4 analoog, kuid puuduvad alusel. omadused, ei reag. hapetega. Värvitu, lenduv, õhus spontaanselt süttiv vedelik, laguneb kuumutamisel ja valguse toimel tugev redutseerija PnH2n (kõrgemad fosfaanid) – vedelikud või tahked ebapüsivad, õhus süttivad ühendid Fosfaanid tekivad surnud kudede lagunemisel,