et Colosseumi keskajal pühaks ei peetud. Alles 19. sajandil hakati Colosseumi lagunemise eest kaitsma. Paavst Benedictus XIV väitis, et Colosseumis hukati kristlastest märteid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu, kuid sellekohta puuduvad igasugused ajaloo allikad. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline (188x156 meetrit). Areeni mõõtmed olid 86x54 m. Tema kõrgus oli 48,5 meetrit. Tema osavalt paigutatud trepid võimaldasid 50 000 pealtvaatajal kiirelt sisse ja välja pääseda. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti (liiva ja lubja segu), vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist
olid populaarsed võitlused loomadega, mida korraldati ca 526. aastani. Mahutab 50 000 pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas staadion Circus Maximuse (270 000) ja Konstantinoopoli hipodroomi (100 000) järel, kuid suurim neist, mis polnud mõeldud võiduajamisteks. Circus Maximuses toimus kaarikute, Konstantinoopoli hipodroomil hobuste võidusõit. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline, mõõtudega 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid 86x54 meetrit. Neljakorruselise hoone kõrgus oli 48,5 meetrit. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed, mida sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid. Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist tellised, mille paikaladumisel ei kasutatud mörti. Kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega
kaitsma. Colosseumist hukati kristlastest märtreid väitis paavst Benedictus XIV 1749. aastal. Peale seda kuulutas ta Colosseumi püha paigaks ja keelas selle kasutamist kivimurruna. Ta õnnistas paiga Kristuse kannatuste nimel ning organiseeris ristikäigu, mille sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele. Colosseumi põhiplaan on ellipsikujuline 188x156 meetrit. Areeni mõõtmed olid aga 86x54 m. Selle kõrguseks oli 48,5 meetrit ning ta mahutas 50 tuhat pealtvaatajat, aga osavalt paigutatud trepid võimaldasid kiirelt sisse ja välja pääseda. Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Neid kasutati varjudena ereda päikse korral. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.
annaabi.ee 
