ainevahetusjäägid 3. Seenerakkude vakuoolid - tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli, peamiselt sisaldavad varulipiide 4. Protistide vakuoolid a) seedevakuoolid ehk lüsosoomid (toidekublikud) b) sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud - eemaldab kehast liigset vett ja soolasid. On inimorganimi neerude analoog. Tubulaarne süsteem Koosneb paljudest alaosadest 1. Mikrofilamendid (läbimõõt 7nm), sinna kuuluvad aktiin/müosiin, mis moodustavad kogu rakusisemust täitva imepeenikese võrgustiku 2. Vahepealsed filamendid (läbimõõt 10nm), nt lamiin - esinevad rakutuuma vahetus läheduses. 3. Mikrotuubulid ehk mikrotorukesed (läbimõõt 25nm), koosnevad tubuliinist (mis koosneb kahest ehitusüksusest). Mikrotorukesed on seest õõnsad, selle eelisteks - tugevam; kergem ja läheb vähem materjali; sisetransport. 1. - 3
· Noortes rakkudes täidab varuainelist ülesannet · Vanemates rakkudes ladestusfunktsioon Seenerakkude vakuoolid: · Tavaliselt mitu keskmise suurusega vakuooli · Sisaldavad varulipiide Protistide vakuoolid: · Seedevakuoolid lüsosoom/ toitekublik · Sekretoorsed vakuoolid ehk tuikekublikud. Eemaldab kehast liigset vett ja soolasid Tubulaarne süsteem päristuumsetes rakkudes Koosneb paljudest alaosadest: 1) Mikrofilamentum - diameeter 7nm (aktiin/ müosiin) 2) Vahepealsed filamendid diameeter 10nm (lamiin) 3) Mikrotuubulid/mikrotorukesed diameeter 25nm (tubuliin) 4) 1-3 koos moodustavad tsütoskeleti. Rakutsütoskelett on valkudest koosnev paindlik sisetoes. Tema ülesanded: a. Annab loomarakule kuju b. Võimaldab membraani sisse- ja väljasopistumist (amööb, fagotsüüt) c. Tsütoskelett fikseerib rakustruktuure d. Tsütoskelett tagab tsütoplasma ringliikumise
Igas loomarakus on 20-100 Golgi kompleksi Golgi kompleksis toimub endoplasmaatilises retiikulumis valkude ja lipiidide modifitseerimine Toimib raku sorteerimiskeskusena, kust valgud ja lipiidid saadetakse rakus nende lõplikesse sihtkohtadesse Eristatakse cis-, kesk- ja transosa – cis: valkude fosforüülimine, kesk: valkude glükosüülimine, trans: valkude glükosüülimine, sorteerimine ja transportpõiekestesse pakkimine MITOKONDRID Eristatakse umbes 7nm paksuseid sise- ja välismembraane, sisemembraan on tänu harjade e kristade sissesopistustele maatriksisse oluliselt ulatuslikum kui välismembraan – välismembraanist moodustavad 50% lipiidid ja 50% valgud, sisemembraan sisaldab 20% lipiide ja 80% valke (läbilaskvus väiksem) Membraanide vahele jääb intermembraanne ruum ja sisemembraanist sissepoole mitokondri siseosa e maatriks
6C#Q#h#[R##!#e!H_#A#p
??R~V
#|#6}O#L##<#iQL-
YJ'H0QhZmKUN2#)+_XI}s
##XtP8v#YG#g Iiu[i i!Sd##;j
3g#$##h V(#yNs#~#E#Gyk<
Em##Wv#zy##)QMy+i iZUR##X`-
U#N#D_^2#BG$:'"Jj^#H.cTy!6e
(ub-EOQvq%#K##N8#Y%]Gi6k^#j ?
#u2=Kúua&#Im;apFJ### z#;3#>soCp"m
{ X#s]#.v##v^q 2 (B
t#7#J#RoS4- FG?'##dc=*y#~!w=-4`c##U,
#U+#G9>z#K?
#ks#'(R####H#3kv#T#¨E###0j b:y}"Jm#N1
.n##D#80zT # 9F1M mS#<[#Yu871H0
0wT###d#x
+#icr{v-#V<##&X3#-
annaabi.ee 
