4. Kuulmispuude mõju lapse üldisele arengule sõltub: kuulmislanguse sügavusest; tekkeajast; laadist; sellest kas vanemad on kurdid või kuuljad 5. Diagnoosimine – Kurtust on võimalik diagnoosida hiljemalt 3. elukuul, vaegkuulmist 3. eluaastal. Kõne areng sõltub ka kahjustuse tekkimise ajast: • kui kuulmiskahjustus tekib enne teist eluaastat, siis kõne kaob täiesti • 2-5 eluaastat – kõne säilub ca 1a • 5-6 eluaasta vahel – kõne säilub osaliselt • pärast 7eluaastat, kõne säilib, kuid pidurdub, tekivad intonatsiooni ja tempo muutused. 6. Milliste tähelepanekute korral võiks kontrollida lapse kuulmist? • laps ei reageeri helile • reaktsioonid on ebastabiilsed (kord reageerib, kord ei reageeri) • laps ei suuda leida heli asukohta • laps ei hakka lalisema • lapse kõne ei arene õigeaegselt • laps käitub põhjuseta sõnakuulmatult, jonnakalt • lapsel on kõrvalesta või välise kuulmekäigu väärareng 7
Vanus 3-5 eluaastat. Fantaasia aeg. Kõik energia, mis seni läks seisma, kõndima ja rääkima õppimisele, leiab selles eas uue väljundi. Kõige märkimisväärsem tunnus on lapse oskus mõelda välja "reaalseid" asju lihtsatest asjadest oma ümbruses. Lapse tegevused on nüüd päeva sündmuste matkimine. See ei ole mitte kontsentreeritud mäng - see on kaugele ulatuv ilming lapse loovas fantaasias. Vanus 5-7eluaastat. Selles vanuses lapse mängu stiimul ei tule enam üksnes väljast, konkreetsete objektide maailmast, nagu on nooremas eas, vaid tõuseb rohkem ja rohkem lapse seest. Mäng on ikka orienteeritud ümbritsevate täiskasvanute tegevuste matkimisele, aga nüüd alustab laps mängu "pildist" mis tärkab tema sees. See on vaimne pilt sellest, mida ta tahab teha. 2.5.2 Olulisemad mänguasjad Nukk
annaabi.ee 
