mis eraldus merest lõplikult umbes 7500 aastat tagasi. Rannikumadaliku piires on aga silmapaistvamad Lohja ja Käsmu järv, mis on mõlemad väga kaunid metsajärved, mis eraldusid merest geoloogilises ajaskaalas suhteliselt hiljuti -- u. 20003000 aastat tagasi. Pärispea poolsaarel olevad Viinistu Maalaht ja Ulglaht on kõrge veeseisu korral tänaseni merega ühenduses. Lahemaa piires voolab kaheksa jõge. Neist suurimad Valgejõgi (pikkus 77km) ja Loobu jõgi (pikkus 59km) voolavad rahvuspargis ainult alamjooksul. Ülejäänute vesikonnad jäävad aga tervenisti rahvusparki või selle piirimaile. Kõrve- ja Lavamaa osas ei ole rahulikult voolavad jõed suutnud kulutada sügavaid orge. Tormakaiks muutuvad jõed paekalda piiril, kus aja jooksul on vesi kulutanud lubja- ja liivikividesse sügavad sälkorud ja vorminud astangurikkad joastikud. Allikaid on rahvuspargis loendatud ligi 150
Eriti suurt tähtsust omas see ka sõjaväele: suuremad massid said kohale palju kiiremini. See tähendas reovlutsioonilist sõjaväe ümberpaigutamist. Raudteevõrgustikuga koos arenes ka telgraafliinivõrgustik. Telefon 1876. Ka kanalite ehitus oli oluline. Eriti tähtis oli, lisaks Suessi kanalile, ka Panama kanal. Kui seni tuli Atlandi ookeanilt Vaiksele ooekanile, tuli purjetada ümber Lõuna Ameerika, ent oli loogilisem Panama ktisus läbi kaevata(77km), mis tegi elu lihsamaks ja kiiremaks. Selle ideega tuli välja Ferdinand de Lesseps, kes oli olnud seotud Suessi kanali avastamisega 1869, nägi Panama kanalas äriideed. Lõi aktsiaseltsi ja propageeris seda ideed. Prantsusmaal olid Panama kanali aktsiad suur buum. Nüüd pandi alus Panama kanali ehitusele 1880ndatel(?). Lesseps tellis Prantsusmaa kõige paremad insenerid kanali ehitamiseks, kasutusele võeti parimad masinad, palgati kohalikku elanikkonda
annaabi.ee 
