33 260 67600 187,5 35156,25 48750 78 343,31 34 330 108900 207,5 43056,25 68475 57 366,59 35 340 115600 210 44100 71400 85 454,69 36 375 140625 217,5 47306,25 81562,5 56 390,71 37 350 122500 220 48400 77000 63 186,49 38 250 62500 125 15625 31250 71 390,71 39 350 122500 212,5 45156,25 74375 63 415,67 40 360 129600 172,5 29756,25 62100 4 495,63 41 390 152100 270 72900 105300 28
kollakas-pruun Bt selgemini nähtav. Boniteet 1-1,5 kl. madalam leostunutest. 3. Gleistunud pruunmullad samuti karbonaatsel lähtekivimil, reljeefi mad. elementidel, ajut. liigniisked, harit. maadena vajavad valikulist kuivendust; metsana parasniisked. a) Gleistunud leostunud mullad Kog 131000 ha e. 3,3% profiil: A-Bmg-Cg harit. 51000 ha e. 4,8% b) Gleistunud leetjad mullad KIg 160000 ha e. 4, 0% profiil: A-Eg-Btg(Bmtg)-Cg harit. 77000 ha e. 7,2% MKT: sinilille (kuuse-lehtpuu segamets), metsa boniteet Ia-II Kahkjad (näivleetunud) mullad LP Välja kujunenud klassikalisel kahekihilisel lähtekivimil l...sl/ls, sl/s. - tavaliselt karbonaadivaene, võib kihiseda 1 m sügavamal - profiilis ajutiselt ülavett, Fe3+ taandub Fe2+, osalisest tagasihapendumisest roosteplekiline. Laialt levinud Lõuna- ja Kagu-Eestis (Põlvamaal 43%, Tartumaal36%, Valgamaal 30%) 376000 ha e. 9,5% Eesti maafondist haritavaid maid 229000 ha e
annaabi.ee 
