4.Parallaktiline meetod- nurk, mille moodustavad kahest erinevast punktist vaatlusobjektile lähtuvad vaatekiired. (joonis) 5.Aastaparallaks- nurk, mille all paistab Maa orbiidi raadius selle tähe pealt vaadatuna 6.1 parcek(pc)-vahemaa, mille tagant 1 astronoomiline ühik paistab 1 kaaresegundi nurga all. 1 pc = 3*1016m 1 valgusaasta(v.a)-vahemaa, mille valgus läbib ühe aasta .1v.a=9,46*1015m 7.D=1/p" 8.Siiriuse pinnatemperatuur on 11000-7500K Betelgeuse pinnatemperatuur on 3500-2000K Kapella pinnatemperatuur on 6000-5000K 9.Tähtede teke algab, kui os tähtede vahelisest keskkonnast hakkab oma enda raskuse mõjul kokku tõmbuma. Ja kui temperatuur pilve tsentris on umbes 100 päikese massi, siis hakkavad toimuma termotuumareaktsioonid. Tähed tekivad gaasist ja tolmust. 10. H+ He+H H e C+
Päike. Päikeselt purskub pidevalt välja mitmesuguseid osakesi. Sellist osakeste kihti Päikese ümber nim Päikese krooniks. Aegajalt toimuvad väga võimsad pursked ehk protruberantsid. Need võivad mõjutada Maa magnetvälja. TÄHED Temperatuur Tähtede temperatuur hinnatakse värvuse järgi. Kehtib põhimõte, mida punasem täht, seda külmem, mida sinakam, seda soojem. Punane 3000K Oranz- 4000K Kollane- 5000K Kollakas-valge 6000K Valge 7500K Sinakas-valge 10 000K Sinakad tähed 30 000K Enamus tähed asuvadki vahemikus 3000-30 000K, kusjuures sellest enamus on kollased tähed. On olemas ka üksikuid tähti, mille temp ulatub kuni 100 000K. Tähtede suurused(läbimõõt) jagatakse suuruse poolest kolme gruppi: 1. Kääbustähed 2. Keskmised tähed(Päike) 3. Hiidtähed Kõikide rühmade korral kehtib põhimõte: mida suurem rühma täht on, seda külmem ta on(punased) ja vastupidi. Vaata paberit!!! Erilised tähed