Vaadeldaval juhul on tegemist kadudeta tihendusega , mis tähendab et dekodeerimisel taastuvad lähteandmed täielikult . Lisaks rakendatakse ka kadudega tihendust , mispuhul jäetakse üle kandmata osa niisugust pildiinfot, mille puudumist vaataja tõenäoliselt ei märka. Rahuldava kuni hea kvaliteediga pildi saamiseks on tihendatud signaalis vaja iga piksli edastamiseks 0,3 bitti (näiteks DVD korral kasutatakse 0,4...0,8 bit/px). Seega selleks ,et pildi kvaliteet oleks PAL-I tasemel (720x576 pikslit, 25 pilti sekundis) , peab ülekandekiirus olema 0,3x720x576x25x10-6 =3Mbit/s (DVD-l 4,5...9Mbit/s). Niisuguse tihenduse korral saab ühe analoogkanali 8-megahertsisel sagedusribal edastada kuni kaheksast digitaalsest tele-ja raadiokanalist koosneva programmikimbu (multipleksi) või ühe peeneraldusprogrammi (HDTV); kogu kimbule on eraldatud 22Mbit/s. Kirjeldatud viisi toimiva pakkimissüsteemiga MPEG-2 võrreldes vähendab
võtab arvutis üsna palju ruumi, siis rastergraafika kujutistest moodustatud animatsioonid võtavad ruumi kordades rohkem. Enamik kaasajal animatsioonide loomiseks mõeldud programme tegelevad peamiselt vektorgraafika objektide animeerimisega. Vektorgraafika objektide muutumist on oluliselt lihtsam kirjeldada. Video Digitaalne video kujutab endast suurt kogust rastergraafika objekte ja heli samaaegselt. Kui arvestada seda, et näiteks PAL standardis video eraldusvõime on 720x576 punkti ja kaader vahetub 25 korda sekundi jooksul, siis on see väga suur kogus andmeid. Pakkimata kujul umbes 720x576x25 korda värvisügavus 24 bitti pluss stereoheli 88 200x2 baiti, siis saame pakkimata kujul sekundi video mahuks umbes 30 MB/s ehk umbes 1,8 GB ühe minuti kohta. See on väga suur info hulk. Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX?, xvid jne). Salvestusseadmed
arvutis üsna palju ruumi, siis rastergraafika kujutistest moodustatud animatsioonid võtavad ruumi kordades rohkem. Enamik kaasajal animatsioonide loomiseks mõeldud programme tegelevad peamiselt vektorgraafika objektide animeerimisega. Vektorgraafika objektide muutumist on oluliselt lihtsam kirjeldada. Video Digitaalne video kujutab endast suurt kogust rastergraafika objekte ja heli samaaegselt. Kui arvestada seda, et näiteks PAL standardis video eraldusvõime on 720x576 punkti ja kaader vahetub 25 korda sekundi jooksul, siis on see väga suur kogus andmeid. Pakkimata kujul umbes 720x576x25 korda värvisügavus 24 bitti pluss stereoheli 88 200x2 baiti, siis saame pakkimata kujul sekundi video mahuks umbes 30 MB/s ehk umbes 1,8 GB ühe minuti kohta. See on väga suur info hulk. Video salvestamisel arvutisse kasutatakse erinevaid pakkimismeetodeid, neist tuntumad on kindlasti MPEG2 (DVD video pakkimine) ja MPEG4 (DivX, xvid jne).
annaabi.ee 
