Ristisõdijad koondusid Veneetsiasse ja seal lepiti kokku, et Veneetsia kaupmehed viivad ristisõdijad oma laevadega Konstantinoopoli alla, kuid ristisõdijad samal ajal peavad aitama Veneetsia kaupmehi võitluses mereröövlite vastu. Seda tehtigi. 1204 vallutasid ristisõdijad tormijooksuga Konstantinoopoli ja see laastamine seal oli julm ja põhjalik. Peale selle veel 4 ristisõda, mis lõppesid lüüasaamisega. Toimus ka laste (712aastased) ristisõda aastal 1212. Saksamaalt ja Prantsusmaalt tulid lapsed kokku ja läksid sõtta. Umbes 30 000 last jõudis Prantsuse sadamalinna Marseille'. Edasiminekuks laenati laevu sealsetelt kaupmeestelt. Kokku oli 7 laeva, kuid selleasemel, et jõuda Jeruusalemma, randusid osa laevu Sardiinias, osa Egiptuses. Mõlemal juhul müüdi lapsed orjadeks. Saksamaa lapsed: 20 000 last. Pidid ületama raskeid Alpi mägesid, et jõuda mere äärde. Suur osa hukkus
ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19. sajandi 1950ndatel aastatel levis prohvet Maltsveti liikumine Hariduskorraldus: kirjaoskus oli saanud üldiseks 17. sajandil tänu Forseliuse tegevusele 1739. s kehtestati Liivimaal korraldus, et 712aastased peavad käima koolis ja õppima lugema 1765. a võttis Liivimaa Maapäev vastu Zimmermanni koolihariduse kava kool peab olema igas suuremas mõisas; kuna seda ei tahetud järgida, pidi kindralkuberner (George Browne) seda kordama Haridus 19. sajandil: Venemaal läbi viidud koolireformi laiendati siia kehtestati 4astmeline ühtluskool: I aste: maal kihelkonnakool, linnas elementaarkool (saksakeelne), talulastele eelnes vallakool või koduõpe või LõunaEestis õigeusu maarahvakool
annaabi.ee 
