seadmeid, mis olid välja töötatud tsemenditööstuse seadmete tootmisele spetsialiseerunud F. L. Smidthi masinatehases Taanis. Tehast rekonstrueerides asendati senine põhitooraine lubjamergel lubja- ehk paekiviga, mida oli Kunda ümbruses külluses. Kasutusele võeti pideva töötsükliga šahtahjud (nn R-ahjud), mida peeti tollal tehnika viimaseks sõnaks. 1897. aastaks oli tehase toodang jõudnud 51 000 tonnini aastas ja tööliste arv ulatus suvekuude täiskoormuse ajal 700ni. Aastal 1893 võeti kasutusele hüdroelektrijaam 260 hobujõulise turbiiniga. Kolm aastat hiljem ehitati Kunda-Rakvere laiarööpmeline raudtee, et vedada paekivi karjäärist tehasesse ja transportida tsementi Rakvere raudteejaama. Pilt teisest tehasest: Kolmas tehas alustas ASi Port-Kunda nime all tööd 1912. aasta kevadel. See oli varustatud kahe ajakohase pöördahjuga, mille läbimõõt oli 2,1–2,4 meetrit ja pikkus 45 meetrit. Kütusena kasutati peenestatud kivisütt
Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega. Tegemist on kiirelt areneva ja perspektiivika loomakasvatusvaldkonnaga. Kui 2003. aasta augustis oli meil erinevat tõugu lihaveiseid kokku 8 176, siis 2012. aasta alguses juba 44332. Kasv on olnud viiekordne. Pärast Eesti iseseisvumise taastamist oli lihaveiste arv kahanenud umbes 700ni. Mõne aja pärast hakkas nende hulk siiski vähesel määral kasvama, kuigi selleks soodsad tingimused puudusid. Polnud riiklikku toetussüsteemi ja loomade kokkuostuhinnad olid madalad. Esmakordselt hakati massilisemalt loomi ostma alates 2002. aastast. Kui Ivari Padar oli põllumajandusminister, saadi lihaveiste ostmiseks 2,25 miljonit krooni. Hiljem toetas nende ostu ka Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu. Sellest ajast alates hakkaski lihaveiste arv Eestis kiiresti suurenema. ( Suurmaa A)
annaabi.ee 
