F=30000*(1+0,13)2=30000*1,2769=38307. 3)H.Kurvits sai 22 ja kingiks 50 000,kulutab siis kui on 30.Panebraha 8a hoiusesse,mis teenib 7%a. Kui palju raha on 30 sp? F=50000*(1+0,07)8=50000*1,71819=85909,31. F=P(1+i/m)m*n. 1)Ettevõtja hoiustab 2a 34600kr a i-m 4%.Kui suur summa saadakse 2a pärast kui arv 2x aastas. F=34600*(1+0,04/2)2*2=34600*1,0824=37452,15. 2)Pank maksab pangakontole i 4% a. Intress kantakse üle korra kuus.Leia 2a jooksul teenitud i-summa, kui algul oli 7000kr. F=7000*(1+0,04/12)2*12=7000*1,0831=7582,00. F=p*ei*n e=2,71828. 1)Kui palju raha on 10a pärast,kui 1000kr pannakse hoiarvele, i-m 10% pideva juurdekasvuga. F=1000*2,71828 0,10*10=2718,28. Raha nüüdisväärtus. P=F*(1/(1+i)n)) (Tabel 2). 1)Soovitakse osta 1000 võlakirja.Kustutustähtaeg 10a,tulevikuv 100kr.Kui suur on kogunv, kui rakendatakse 6% diskontomäära? P=1000*(1/ (1+0,06)10)=1000*0,5584=558,4. 2)Võlakirja tv on 400kr,kustutust 6a.Kui suur on NV kui diskontom on 3% a
jaoks. Ennu alternatiivkulu kaupluse ettevõtmisele on palk, mida ta ei saa enam ajapuudusel teises ettevõttes töötades. Seega võrdleme: Saamata jäänud palk 4000 kr < ettevõtlustulu 10000 kr. Teiseks alternatiiviks oleks võimalus oma ruume rentida teistele. Uurides kinnisvara rendi hindu selgub, et Enn võiks teenida oma ruume teistele rentides 7000 kr kuus. Võttes eelnevad võimalused kokku: Saamata palk 4000kr + saamata rent 7000kr > ettevõtlustulu 10000kr. Kui arvestada kõiki võimalikke alternatiivseid tulu teenimise võimalusi selgub, et kaupluse pidamine ei olegi nii tulus. Prognoositav tulu on väiksem kui palga ja rendi saamisel. Ettevõtlusega tegelemisel on peale raha saamise võimaluse ka mitterahalisi faktoreid. Näiteks eneseteostus, oma otsustamise vabadus, huvi jne. Kuid lisaks sellele võib ettevõtte arenedes teenida ka suuremat tulu.