oravlaste sugukonda. Lendorav on Eesti väga haruldane. Ta võib teha kuni 50 meetri pikkusi liuglende. Lendorav tegutseb hämaruses ning on ohustatud vanade metsade maharaiumise tõttu. (Joonis 2 juttselg-hiir, http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/6loomad/7-6-24-3.htm) Kahjur-närilised Kõige laiemalt on levinud rotid ja hiired. Nad elavad põldudel, aasadel, aiamaadel ja aedades. Neile meeldib olla ka inimese juures elu-, ja tootmisruumikdes ning loomakasvatusehitistes, süües ja rikkudes toitaineid ja põhjustades seega kahju. Neil on pidev vajadus midagi närida. Kui midagi paremat ei leidu, hakkavad nad krõbistama isegi betooni, pehmeid metalle, elektrijuhtmeid ja muid esemeid-materjale, mida nad toiduks ei tarbi.
Sigimisperioodil on maismaal. Munad muneb emasloom sooja kohta. päikesesoojus haub pojad välja. Arenemine Moondeta areng Üksikud soomuselised on ka poegijad (nt. rästik). Nende munad jäävad emaslooma munajuhasse seni, kuni pojad neist kooruvad. Eesti roomajad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kilpkonnad.htm http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/roindex.htm http://uus.miksike.ee/docs/referaadid/vaskuss_liina.jpg http://www.miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/kivisisalik.jpg http://www.looduspilt.ee/loodusope/static/img/roomajad_250x250.jpg http://static.epl.ee/pildid/2007/normal/117361.jpg
Ta võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas. Sureb veekaotuse tõttu 2-3 päeval. Talub madalaid temp. Rohukonnad eelistavad kuusikuid ja nulumetsi, tammikuid, põlde ja põõsastikke. Keskmine eluiga lühike 4-6 a. kuid max eluiga on mõõdetud 18 a. Rohukonna võib segamini ajada rabakonnaga kelle jalad on lühemad ja tal on suur pöiakobruke. Kasutatud kirjandus: Kahepaiksete ehitus. Külastatud aadressil http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6- 7-1.html Pappel, P. Kuu loom – rohukonn. Külastatud aadressil http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0004/rohukonn.html Tartu Ülikooli LO. Rohukonn. Külastatud aadressil http://bio.edu.ee/loomad/2paiksed/RANTEM2.htm Vikipeedia. Rohukonn. Külastatud aasdressil http://et.wikipedia.org/wiki/Rohukonn
eu/et/knowledgebase/20-vihmaussid-ehk-vermikoloogia http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=19&cts=1331725481057&ved=0CFwQFjAIOAo&url=h ttp%3A%2F%2Fpmk.agri.ee%2Ffiles%2Ff341%2FM%2520Ivask %25202010.ppt&ei=CoRgT7rSNqOe0QWTjKChBw&usg=AFQjCNE04ytIwMccYf028VRDcFwF _w9jJQ&sig2=-8H7TriqOuuHkK4j8S9hlw http://loodus.keskkonnainfo.ee:88/biomultifarious/species/invertebrates www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kahepaiksed_kasparkaegas.ppt http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/7-6-7-2.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/konnadest.htm http://natmuseum.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=977938/Kahepaiksed+riinu+rannap+2 011.pdf http://bio.edu.ee/
Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 91 (pilt1, sõõrsuud) http://lh6.ggpht.com/- iO3NSqcPJVY/ThciypgwpXI/AAAAAAAABcM/xKP2lu8ZwDw/lamprey- petromyzon%25255B14%25255D.jpg?imgmax=800 (pilt 2, kalade liikumine) http://www.elvag.edu.ee/~pihlap/kala/liik_ta.bmp 16 (pilt 3, kalade luustik) http://miksike.ee/docs/elehed/7klass/6loomad/images/luustik_tlht1.gif (Pilt4, klaaspeakala) http://webecoist.com/wp- content/uploads/2009/09/Sea_Wonders_1x.jpg (Sõõrsuud) http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%B5%C3%B5rsuud (Toidu vastuvõtmiseks ja seedimiseks on seedeelundid) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 92 (Ujupõis on ainult kaladele iseloomulik organ) Mati Martin, Maie Toom, Urmas Kokassaar "Bioloogia õpik põhikoolile 1. osa" Avita 2001 lk 93
annaabi.ee 
