Euroopa riikide omavahelised pinged plahvatasid 1914 kui algas I maailmasõda. 19.saj suurriigid: Suurbritannia (stabiilne suurriik), Ühinenud Saksamaa (tõusev suurriik), Prantsusmaa, Venemaa ja Austria-Ungari (siseraskustes devalveeruvad suurriigid). Sotsiaal- ja majandusajalugu 19.saj Euroopa elanikkonn hoogne juurdekasv jätkub: nt kogu Euroopa elanikkonna juurdekasv 1830-1880 oli u 40%, Ühinenud Saksamaa Keisririigis oli elanikke 1871 41milj., 1914 oli 68milj., Vene Keisririigis 1870 oli 75milj., 1914 oli 140milj. 39
poliitilist lahendust ei leita ja tulemuseks on I Maailmasõda. Koos Saksamaa tõusuga algas Euroopa Rahvusvaheliste suhete uus ajajärk, vana tasakaalupoliitika asendus jõupoliitikaga. Selline jõupoliitika viis I maailmasõjani. Maailmapoliitikas oli 1870-1914 Imperialismiajastu. Euroopa riikide jõuvarude areng 1870-1914 I. Saksamaa: Euroopa uus dünamo, populatsiooni juurdekasv oli rekordiline (1871 41milj, 1914 68milj). Juurdekasv oli 27miljonit, USA'sse rändas välja 2,8milj. Paralleelselt oli Saksamaal ülikiire ja võimas majanduskasv, oli maailmas tööstusriigina teine USA järel. Saksamaa populatsiooni juurdekasvu positiivne mõju: 1) Oli võimalik arendada suur rahvuslik sõjavägi: rahuajal sõjaväes pool miljonit meest (623 000; 1914 820 000), vajaduse korral võidi arvu kiiresti neljakordistada