mis apelleerib traditsioonile, aga püüab näidata traditsiooni uuest küljest. Üdi on ikkagi traditsiooni segipaiskamine ja ei saa öelda, et traditsiooni eitus, aga teeb sellega midagi, mis saab pöördumatuks. Traditsioon pole sama, mis ta enne seda oli. 10 11 Eesti draama 1966-1985 Draama on üsna halvas seisus, 66ndast aastast hakkame uue draama alget nägema. Tekstid hakkavad tulema, laine haripunkt 60ndate aastate lõppu. Teatri- ja draamauuenduse ühisosa, mis on olemas, ei ole ühemõtteline. On teatavaid agasid. 73-85 ühte monoliidset uuendust ei näe, aga draama on heas seisus. Laine, mis tuleb, pole päris Polkovniku lese moodi. Esimene jõuline katse 60ndatel teha draamat teisiti kui seni. Kui draama uuenema hakkab, siis mis teoreetilised taustad on ja kuidas teatriga seotud?
Leidub väikesi mõtteteri, luule laias laastus muutub normaalsemaks. 80ndatel tema luuletamisaktiivsus väheneb. Kogu tema loomingut hakati pärast tema enesetappu kuidagi tõlgendama loominugu taustal. Väga kerge on leida erinevaid surmamotiive, kuid otseseoseid pole seal küll mõtet luua. Eesti draama 1966-1985 1966-1972 1973-1985 Piirid on arusaadavad, et kui võtta draamaseis enne 66ndat aastat, siis enne seda pole midagi väga rääkida. 66ndast aastast hakkas tulema uusi draamatekste. Draama hakkab ka seostuma teatriuuendusega 60ndate lõpus 70ndate alguses. Esimene periood on piiritletud 60ndate tagumise poolege. Kui kaks allperiood kokku võtta, siis tundub, et Eesti draamaajaloos on see üks parimaid perioode üldse, mis on olnud. Kui pidada silmas, et draama muutub kollektiivseks, siis on seal midagi enamat. On mitu olulist autorit ja uuendus hakkab mõjutama ka kultuuripilti laiemalt. Juhan Smuul Artur Alliksaar
annaabi.ee 
