surm oli isegi kasulik - Sellest ajast peale Nero muutus, ta muutus Rooma maailmariigi keistiks. - Nero lahutas Octaviast ja nüüd oli vaba tee Poppeale - Nero lasi tappa oma eksnaise ja kaksteist päeva peale lahutust abiellus ta Poppealega - Nero võttis osa öistest kaklustest, kõik kes ta ära tundsid kõrvaldati - Poppea tõi ilmale tütre Augusta, kes suri veel enne nelja kuuseks saamist - 65ndal aastal jäi Poppea uuesti lapseootele, seekord surid laps ja ema mõlemad Nero käeläbi, kes joomaorgialt tulles oma naist jalaga lõi, selle löögi tagajärjel hukkusid mõlemad. - Järgmine Nero armastatu oli aga mees (Sporus ), ta lasi mehe kastreerida ja soovahetuse teha. - Tema aga paljastati ja Sporus läks vabasurma - Nero meeli köitis nüüd Statila Messalina - 66ndal aastal nad abiellusid
P.E Rummo stardipunkt on mingis mõttes parem kui mõnel teisel. Ta jõuab üsna varakult türkisõnasse, avaldab perioodikas oma esimesi luuletsi 60ndate alguses. Hakkab ka tegelema noorelt kirjanduskriitikuna. Selle tegevuse juures on iseloomulik see, et ta ka kuidagimoodi lepitab väga erinevaid luulemaitseid. Rummo mängib olulist rolli 60ndatel nii Betti Alveri tagasitulekul kirjandusse ja ka Alliksaare esimese luulekogu panebki Rummo kokku. Alliksaar ongi see, mis isa ja poega eristab. 65ndal aastal lõpetab ta Tartu Ülikooli, juba on ta kuulsust kogunud kirjanikuna. Pärast lõpetamist asub ta tööle Vanemuise teatrisse kirjandusala juhatajana. Ta võetakse sõjaväkke ning pärast seda kolib Tallinnasse. Tegutseb vabakutselise kirjanikuna, kuid aegajalt teeb ka mingeid juhutöid. Tal jääb mingi seos teatriga, töötab pikemalt Draamateatris. Rummo puhul on iseloomulik koduruumikujutamine. Kui sinna juurde tuleb
Hakkab etendama 60ndatel eriti karvast ja ohtlikku luuletajat. Klassikaline skandaaliluuletajat. Elu kestab aastani 74, kui teeb selge otsuse, et enam ei luuleta. Ei tahtnud saada normaalseks NL luuletajaks. Lõpetab ka samal ajal joomise. Paul-Eerik Rummo. 92-94 kultuuri- ja haridusminister. Kirjanduslik roll taandunud. Side katkenud pole. Sündis Tallinnas kirjanike perekonnas. NL Eesti kirjanik. Õpingud lõpetas 65ndal aastal, töötas Vanemuise teatris. Mängib rolli ka kriitikuna, kirjanike esiletõstjana. 1962 Ankruhiivaja - luulekassettide esimeses väljaandes. Tüüpiline sulaaja luulekogu. Ilmeka andekusega kirja pandud. Siiras raamat. Sulaajastu motiivid saavad eredad lahendused. Suurte teekondade algus. Avastatakse midagi uut, tullakse maailma värskena. Pöördutakse ajaloo teemadele, aga neid kasutatakse tuleviku kuulutustena. Kirjutab ka teistmoodi. Periood, kus ta pole
annaabi.ee 
