Orjade osakaal oli olematu. Nagu tabelist näha jätsid Justinianuse vallutussõjad riigile sügava jälje.Rahvastiku arv vähenes peaegu nelja miljoni võrra ning arvestades riigili elutähtsate idaregioonide-Egiptuse, Süüria, Palestiina kaotamist Araabia Kalifaadile(632-656), vähenes Impeeriumi rahvastik 7.6 miljoni võrra. Thema-uus algus Niisiis riik seisis kokkuvarisemise äärel. Imperaatorite tuginejaskond oli peaegu olematu. Sellises olukorras leidis Constantsius II 640ndatel lahenduse. Kasutades ära olukorda, kui riigi rahvastiku peamiseks osaks olid veel vabad talupojad ning feodalismile omane pärisorjus polnud jõdnud välja areneda, sõlmis kesvõim Talupoegade ühistutega omamoodi vasall kokuleppe, kus talupojad toetasid vasilevside riigiaparaadi nii sõjaliselt kui ka majanduslikult ning riik omakorda tagas nende majandusliku iseseisvuse ning nende turvalisuse. Tulemusena tekis
552 saabus It´sse Nasrese juhtimisel tunduvalt suurem bütsantsi sõjavägi. 554 oli It ja osa Lõ – Hisp taas B käes. Rooma impeerium oli taastatud. Rooma oli inimtühi oht: röövlijõugud. Vallutused olid kallid I – R´le. Suuri kulutusi korvati kõrgete maksudega muutis talupojad keskvõimu suhtes vaenulikuks. Vallutatud L – R alasid ei suudetud kaua enda käes hoida. P – Aafrika loovutati araabia kalifaadile 640ndatel (viimane ala). 3) võitlus ülemvõimu pärast Lähis – idas – alates 606 hakkas Pärsia hõivama I – R provintse. 619 aastaks oli Väike – Aasia ja Egiptus Pärsia käes. Herakleitos I (610 – 638) õnnestus oma laevastikuga piki V – A rannikut seilates tungida 623 a Pärsiasse ning võita 627 aastal Pärsia peajõude. 630 kogu I – R territoorium taas pärslastelt tagasivõidetud. Uueks vaenlaseks osutus araabia poolsaar 634
annaabi.ee 
