meelelahutuslik pala. Mängiti ka eraldiseisvatel puhkudel sümfoonia eelkäija · Loobub koorist, kasutab võimekaid lauluvirtuoose. Suurendas orksteri koosseisu tegelaskujusid toovad esile erinevad instrumendid · Juhtmotiivid seotud samuti teleaste või situatsioonidega · Intrumentaalsed vahemängud ritornellid · Aariatüüp kaebeaaria e. lamentoaaria · ,,Orpheus" 5vaatuseline ooper, efektne ja suurejooneline, mütoloogilise sisuga Itaalia 3 ooperikoolkonda: 1. Veneetsia avati esimene avalik ooperiteater, kus heliloojatele esitasid soove publik ja solistid. Meespeaosad olid tavaliselt kirjutatud kastraatidele. Dramaatiline ja vaatemänguline. Ooperis palju tegelasi, lavaefektid, süzee pärit mütoloogiast. Intermedium, opera seria. Antonio Cesti ,,Kuldõun" 2. Rooma tagasihoidlikum, pigem vaimulik ooper
Voltaire arvates on see hingesuuruse kool. Tunnete proovilepanek jne. Jean Racine · Klassitsistlik draama saavutas temaga oma täiuse. · Teda köitsid eraeluintriigid ja psühholoogilised konfliktid. · ,,Aleksander Suur", Corneille kujutab kangelasi; Racine inimesi. · Näitab ka elu reaalseid tunge, paneb tegelasi piir-situatsioonidesse võitlus iseenda ja tunnetega. Moliere · Komöödias samuti kindlad normid: ideaalkujul pidi olema 5vaatuseline värssteos, mis ühendab meelelehutustlikku õpetlikuga, aidates kaasa ühiskonna kommete parandamisele. Praktikas kalduti tihti kõrvale; Moliere kirjutas osa näidendeid ka proosas. · Akadeemikud vaatasid komöödiale vähe leebemalt, vabadused suuremad kui tragöödias. · Tragöödias olid muinasaegsed süzeed ja kõrgest soost tegelased; komöödias kajastus kaasaeg ja tegelased võisid olla koguni alamast rahvakihist.
annaabi.ee 
