Väga kuulsad on ka Viiralti "Põrgu" ja "Jutlustaja". Kristjan Raud illustreeris "Kalevipoja". Skulptoritena said kuulsaks A. Starkopf, J.Koort "Metskits", F. Sannamees( oli psühholoogilise kunsti autor). Vabbe oli Eesti kubism. Eesti kalleim maalikunstnik Konrad Mägi. Iseloomulik oli pidev hariduse reformimine. 1920. aastate haridusreformid, mille alusel koolisüsteem muutus kaheastmeliseks 6klassiline algkool ja 5klassiline keskkool algkool kohustuslik, keskkool tasuline vähemusrahvustele kindlustati emakeelne algharidus 1930ndate aastate haridusreformid: · eelisjärjekorras hakati arendama kutsekoole, kus õppimine tasuta. Põhjuseks haritlaste ülejääk ja praktiliste erialatundjate puudujääk. · Kolmepalliline hindamine asendati viiepallisega
keskkooli, seejärel aga ülikooli. Gümnaasiumid jagunesid eriharudesse. Sai minna ka kutse- või täienduskooli. Kooliharidus oli emakeelne, st iga laps sai oma keeles õppida. 1920 aastail oli kohstuslik vaid 4 klassi kuna olid majandusraskused. Paljud ei jätkanud pärast gümnaasiumi ülikoolis, seega oli palju poolharitlasti, kes ei saanud oma haridusele vastavat tööd. Gümnaasiumi pikendati ja viidi sisse üleminekueksamid. 1934 aastast oli kohustuslik 4klassiline algkool, soovi korral 5klassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. Ja asi läks muide veelgi keerulisemaks, kuid lõpuks tihenes sõel, mis selekteeris ülikooliastuaid piisavalt. Kutsehariduse tase ja nõudlus aga aina tõusis. 1. detsembes 1919avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Puudu oli esialgu nii eestikeelsest õppekirjandusest kui ka õppejõududest. Tavateaduskondadele lisandusid veel põllumajandus ja loomaarstiteaduskond, hargnesid kehakasvatuse instituut, majandusteaduskond, erinevad rahvusteadused