Alkaanide (ja süsivesinike üldisemalt) peamised omadused: Hüdrofoobsed ehk vett-tõrjuvad: ei lahustu vees ega märgu Nende tihedus on vee tihedusest väiksem Sulamis- ja keemistemperatuur sõltuvuses molekuli pikkusest (ja seetõttu ka molekulmassist). Mida pikemad on alkaanide molekulides olevad ahelad, seda kõrgemad on vastavate ainete keemistemperatuurid. Näiteks on metaan CH4 tavatingimustel gaasiline aine, pentaan C 5H12 aga vedelik. Alkaanide täieliku põlemisreaktsiooni (ehk reageerimise hapnikuga) saadusteks on ALATI süsihappegaas CO2 ja veeaur H2O: C3H8 + 5 O2 3 CO2 + 4 H2O 2 C4H10 + 13 O2 8 CO2 + 10 H2O Alkaane (ja süsivesinikke üldisemalt) toodetakse peamiselt maagaasist ja naftast. Maagaas koosneb peamiselt metaanist. Nafta on aga mitmete süsivesinike segu. Seda töödeldakse destillatsiooni abil, lahutades niiviisi nafta kui segu koostisosadeks.
Süsinikuaatomi ehitus ja valentsmudelid Süsiniku valents on orgaanilistes ühendites alati neli. Valents näitab, mitu kovalentset sidet võib antud aatom moodustada. Süsiniku jaoks saame kasutada kolme erinevat valentsmudelit, s.t. süsinikul on kolm valentsmudelit. Isomeeria Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur ning seetõttu ka erinevad omadused (nt. pentaan ja metüüeutaan (C 5H12). Süsivesinikud Need on sellised orgaanilised ühendid, mis koosnevad süsinikust ja vesinikust. Mitte ajada segamini süsivesikutega. Ühendeid, milles kõik süsinikuaatomid on omavahel seotud üksiksidemetega, nim. küllastunud süsivesinikeks. Alkaanid Alkaanid on süsivesinikud mille molekulis on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Nimetuste lõpus on kõikidel elementidel aan. Rea üldvalem on CnH2n+2 Süsinikuaatomite arv Nimetus Valem
annaabi.ee 
