laliseb; avatud silpe ja teatud häälikuid on lihtsam hääldada 1aastaseks saades on sõnavaras u 7 sõna nii poistel kui ka tüdrukutel (teavad, et sõnaga saab tähistada sedagi, mida parasjagu ei näe) (samal ajal saab laps aru u 50 sõna või fraasi tähendusest) Ühesõnaliste lausungite periood, kusjuures esimeste sõnade tähendus erineb täiskasvanute omast (laiem või kitsam; ei kattu üldse) Soolised erinevused sõnavara suuruses alates 1,5aastaseks saamisest (u 50 sõna, millele järgneb sõnavara kiire suurenemine, mil laps võib õppida u 9 sõna päevas) Kuni 3aastane laps õpib u 3 sõna päevas Lasteaiaealine laps u 5-8 sõna päevas; 5. aastaseks saades u 10000 sõna Koolieas õpime 10-15 sõna päevas; täiskasvanuks saades u 65000 sõna Grammatika areng Teise eluaasta teises pooles kahe-kolme-sõnalised lausungid ja lapsed
vanemad kõige eest hoolt kannavad. Liisu tegutseb oma kodus ja koduõuel, erandiks kohvikuskäimine ja jalgrattamatk. Koduks olev tegevuskoht on oma aiaga maja, kus elatakse oma perega. Vilepil on õnnestunud luua helge, optimistlik ja soe maailm, minemata kordagi ebausutavalt nunnutavaks või tädilikuks. Lastekirjanduses on ajanihe sarja kuuluvate raamatute vahel minimaalne. Liisu- raamatutes saame aja kulgemist teada Liisu sünnipäevade kaudu. Esimeses raamatus on Liisu saanud 5aastaseks. Kolmas raamat algab tema kuuenda sünnipäevaga. Nende kahe vahele peaks siis ajaliselt jääma keskmine raamat. Seega kirjeldavad jutud meile kahe aasta jooksul toimuvaid sündmusi. Aja kulg kajastub hästi väikeõe Madli arengus. Esimeses raamatus nimetatakse teda ,,kaheaastaseks kakerdavaks pambuks" ning ka teises raamatus käitub ta veel kakerdavale pambule kohaselt, kes poetab taigna sisse terve muna ja tõmbab ümber maitseaineriiuli. Kolmandas raamatus räägib Madli juba
annaabi.ee 
